Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.
Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
E-õppe materjalid
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Humanitaarteadused ja kunstid
Loodus- ja täppisteadused
Meditsiiniteadused
Sotsiaalteadused
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli kirjastus
Hiljutised sisestused
Mõistekaardi loomine kui sügavat õppimist toetav õpistrateegia: 7. klassi õpilaste arvamused ja ettepanekud
(Tartu Ülikool, 2025) Nursi, Deisy; Hunt, Pihel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Õpetajate kirjeldused traumateadlikust keelekasutusest ja ettepanekud selle toetamiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Mändmaa, Hanna; Hunt, Pihel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
The relationship between artificial intelligence and collectivistic leadership
(Tartu Ülikool, 2025) Jõeäär, Karl; Kivipõld, Kurmet, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This thesis investigates the relationship between Artificial Intelligence (AI) and
collectivistic leadership within Estonian Information Technology (IT) sector small and
medium-sized enterprises (SMEs). For this study, a mixed-methods approach was used,
combining quantitative survey data obtained from 104 individuals and the qualitative
interviews from six SMEs. The study applied the Kruskal-Wallis H test to identify significant
differences across companies in collectivistic leadership dimensions and used thematic
analysis to understand the role of AI in the selected organization’s practices. The research
findings propose a negative association between high AI intensity and collectivistic
leadership traits such as shared decision-making, informal communication, and decentralized
control. As opposed to this, companies with strong collectivistic leadership traits showed
calmer and more collaborative approaches to AI integration, viewing it as a supportive rather
than a directive tool. While the selected sample size limits the generalizability of the research,
the findings bring out useful suggestions for leaders guiding AI adoption without weakening
collectivistic leadership traits. This study contributes to the growing research between
technological tools and modern leadership theories.
Tänapäeva tiheda konkurentsi ja kasvava konkurentsiga ärimaastik nõuab ettevõtetelt
uute ja efektiivsemate organisatoorsete juhtimisstiilide kasutuselevõttu. Kollektivistlik
eestvedamine on organisatoorse eestvedamise praktika kus rõhk on pandud just jagatud
otsustele, meeskondlikule koostööle ning ühistele eesmärkidele (Yammarino et al. 2012).
Tehnoloogiavaldkonnas on viimastel aastatel on üha enam tähelepanu pööratud uuele
tehnoloogiale – tehisaru (AI). Paljude autorite arvates on tehisarul potensiaali muuta
ettevõttesisest koostööd, strateegilist juhtimist ja otstusvõimet. Käesoleva uurimustöö
eesmärk on uurida kas kollektivistlikul eestvedamisel ja tehisarul on omavaheline seos.
Uurimustöö fookuses on kuus Eesti IT valdkonna ettevõtet keda uuriti läbi
kombineeritud metoodika. Valitud ettevõtete töötajad vastasid organisatoorse eestvedamise
võimekuse küsimustikule ning teiseks intervjureeriti iga ettevõtte kommertsosakonnast kahte
juhti. Intervjuu eesmärk oli saada arusaam antud ettevõtete tehisaru kasutusest, mis eesmärgil
neid tööriistu kasutatakse ning kas tehisaru on kaasatud ka ettevõtte otsustusprotsessidesse.
Töö käigus analüüsiti iga ettevõtte küsimustu ja intervjuu vastuseid eraldi. Uuringu
tulemused näitasid mõõdukat, kuid järjepidevat negatiivset seost AI intensiivsuse ja
kollektivistliku juhtimise vahel. Kõige kõrgema AI intensiivsusega ettevõte (ettevõte E)
saavutas kõige madalamad tulemused kollektivistliku juhtimise mõõdistikul. Vastupidiselt
sellele näitas ettevõte F, kus on mõõdukam AI kasutus, kõrgemaid kollektivistliku juhtimise
näitajaid. Ettevõtted kes kasutavad oma igapäevaülesannetes intensiivselt tehisaru ja kelle
otsustusprotsessidesse on see tööriist suuresti põimitud, olid küsimustiku vastuste põhjal
pigem individualistlike juhtimistunnustega. Ettevõtted kes kasutavad tehisaru toetava
tööriistana ning otseselt ei lähtu tehisaru ettepanekutest olid küsimustike vastuste põhjal
kõrgete kollektivistlike eestvedamistunnustega.
Kuigi uurimistöö vastas autori esitatud küsimustele on sellel siiski mitmeid
piiranguid, mis tulenevad piiratud valimist ning Eesti IT valdkonna ettevõtetele
keskendumisest ning valimi suurusest (n=6). Tulevased uuringut peaksid uuringu valimit
laiendama ning keskenduma nii suuremale geograafilisele piirkonnale kui ka rohkematele
tööstusharudele.
7.-9. klassi õpilaste eelistatuimad aktiivõppemeetodid humanitaar-/sotsiaalainetes ja loodus-/reaalainetes ühe Tartu kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Metsik, Robert; Jürimäe, Maria, juhendaja; Pettai, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
II ja III kooliastme võõrkeeleõpetajate arvamused ja praktikad lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamise kohta
(Tartu Ülikool, 2025) Kristoving, Eeva; Saluveer, Evi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Fiscal impacts of immigration in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Sarda, Yash Vardhan; Sinitsyna, Anastasia, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This paper investigates the fiscal impact of immigration in Estonia using a dual-
classification approach that distinguishes between country-of-origin and country-of-birth
definitions of immigrant populations. Employing static accounting methodology on
individual-level data available from Statistics Estonia from 2018-2022, the study calculates
the direct fiscal contribution of immigrants by measuring income tax, consumption tax, and
social security contributions against unemployment benefit receipts over three years (2020-
2022). Multiple regression analysis reveals that educational attainment stands as the primary
determinant of positive fiscal outcomes across both classification models, with a bachelor’s
level or equivalent education level associated with fiscal contributions up to €11673.32
higher than the baseline (pre-primary education). Age at arrival demonstrates a key
relationship with fiscal impact, with children arriving between ages 3-7 showing a uniquely
positive fiscal impact, while immigrants arriving during adulthood exhibit progressively
negative fiscal effects with increasing arrival age.
Käesolevas artiklis uuritakse sisserände fiskaalset mõju Eestis, kasutades kahe
liigituse meetodit, mis eristab immigrandid päritolu- ja sünnimaa alusel. Kasutades staatilist
arvestusmetoodikat Statistikaameti 2018.-2022. aasta saadaval olevate üksikisiku tasandi
andmete põhjal, arvutatakse uuringus sisserändajate otsene fisikaalne panus, võrreldes
tulumaksu, tarbimismaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid töötushüvitiste laekumisega.
Mitmekordne regressioonanalüüs näitab, et haridustase on positiivsete fiskaalsete tulemuste
peamine määraja mõlema klassifikatsioonimudeli puhul. Seda toetab ka tulemus kus leidsin,
et doktoriõppega seotud fiskaalne panus on kuni 25 525 eurot kõrgem kui baasjoon
(alusharidus). Ka saabumisvanusel on oluline seos fiskaalse mõjuga, kuna 3-8-aastaselt
saabuvatel lastel on eriti positiivne fiskaalne mõju, samas täiskasvanueas saabuvad
sisserändajad näitavad saabumisvanuse kasvades järk-järgult negatiivset fiskaalset mõju.
Public-private sector wage gap in Estonia
(Tartu Ülikool, 2025) Kong, Xiaoyin; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Värbamisturundus eestikeelsele haridusele üleminevates koolides: koolijuhtide vaade
(Tartu Ülikool, 2025) Kaverza, Tatjana; Kukemelk, Hasso, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Consumer adoption intention toward ride-sharing services: an empirical study of the Chinese market
(Tartu Ülikool, 2025) Liu, Pengyao; Poltimäe, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This study examines the factors influencing Chinese consumers' intention to adopt
ride-sharing services. Integrating prior research on technology acceptance and the
sharing economy, the study has developed a model based on the Technology
Acceptance Model (TAM) that incorporates perceived usefulness, perceived ease of
use, economic benefits, convenience, trust, and risk perceptions. The research has
tested the extended model using the structural equation modeling method based on
data from 305 Chinese consumers. The results confirm that the TAM constructs of
perceived usefulness and perceived ease of use have an obvious effect on consumers'
adoption intention. Economic benefits become the strongest direct predictor of
adoption intention, reflecting the practical orientation of Chinese consumers in the
world's largest ride-sharing market. Although convenience has effects on perceived
usefulness, it does not directly influence adoption intention, suggesting its impact has
effects indirectly through enhancing service utility. Trust and risk perceptions show
different levels of influence, with multiple effects across user segments. This study
contributes to the theoretical understanding of technology-mediated service adoption
in the Chinese sharing economy context and provides industrial guidance for
ride-sharing platforms based on China's dynamic and competitive market. The
findings provide creative insights for platform operators who are seeking continued
growth strategies, for policymakers working to find the balance between innovation
with consumer protection in this rapidly evolving industry.
Drivers of firm growth: an empirical study of product, process, and R&D innovation
(Tartu Ülikool, 2025) Kaitira, Cedric; Shemera, Caroline; Masso, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
This study examines how product innovation, process innovation, and investing in R&D
are related to firm growth using cross-sectional data from 7,319 firms across 14 European
countries based on the World Bank Enterprise Survey. Employing Ordinary Least Squares,
Instrumental Variable method, and quantile regression methods, the analysis accounts for
potential endogeneity by using industry-level averages of innovation as instruments. The results
show that product innovation is not consistently linked to higher growth and, under the IV
approach, is associated with notably lower growth, suggesting that investment in new products
may involve delays in realizing commercial outcomes. In contrast, process innovation shows a
more stable and positive relationship with firm growth, particularly among firms in the upper part of the growth distribution. Investing in R&D, including its associated costs in the short
term, does not show a clear pattern in relation to firm growth, with estimated differences close
to zero in most cases. Firm characteristics such as age and size remain relevant: younger and
medium-sized firms tend to grow more quickly than older or smaller ones. Overall, the study
highlights the diverse ways through which product innovation, process innovation and
investing in R&D are associated with firm growth, varying according to firm profile and
national context.