Tehnoloogia loomus kui selline on viimase saja aasta jooksul kõvasti muutunud, isegi see kuidas tehnoloogiat on nähtud.

Enamiku inimkonna ajaloo jooksul oli tehnoloogia käsitööliste pärusmaaks, teadmisi jagati põlvest põlve ning tsunftide siseselt, tootmislahendused ja disain paranesid läbi uute materjalide ja töövõtete rakendamise.

20. sajandi alguseks oli tehnoloogia muutunud suurejooneliseks ettevõtmiseks, mis sõltus suurtest teadmiste ning oskuste kogumitest, need olid liiga suured et üks inimene kõike oskaks.

Uute tehnoloogiliste lahenduste loomiseks, tootmiseks ja kasutamiseks oli vaja luua suuri organisatsioone, loodi ka keerulisi tehnoloogilisi võrgustikke. Üheks näiteks on auto jaoks vajalik tehnoloogiate kogum – nafta rafineerimistehased, tanklad, parandustöökojad, rehvid, autotootjad, kiirteed jne. Ka suurenes riigi osa tehnoloogia kujundamises, läbi riikliku tehnoloogiapoliitika ja regulatsioonimehhanismide.

Sõna “tehnoloogia” tähendus ka arenes, kajastamaks neid muutusi. 19. sajandil tähendas tehnoloogia füüsiliste objektide loomiseks vajalikke praktilisi oskusi, vankriratastest puuvillase riide, telefoni ja aurumasinani. 20. sajandil tehnoloogia mõiste tähendus laienes, sidudes endaga ka kõik muu, mis oli vähegi seotud inimeste materiaalsete vajaduste ja soovide rahuldamisega, tehastest ning neid juhtivatest organisatsioonidest teoreetiliste teadmiste, insenerioskuste ning tehnoloogiliste produktide endini.

Teadus ja tehnoloogia on üksteisega tihedalt seotud, teadusel põhinev arusaam ümbritsevast maailmast moodustab selle baasi, millel põhinevad tehnoloogilised uuendused. Näiteks, arvutikiibi disain sõltub nii räni kui teiste materjalide elektriliste omaduste täpsest mõistmisest. Kindla haiguse vastu mõeldud ravimi loomine sõltub arusaamast, kuidas valgud ja teised biomolekulid on üles ehitatud ning kuidas üksteist mõjutavad.

Teisest küljest, tehnoloogia moodustab omakorda baasi suurele osale teaduslikule uurimistegevusele. Kui Apollo 11 jõudis Kuule, loeti seda paljudel juhtudel teaduse võiduks. Kui kerkib esile mingi uut tüüpi materjal, nt ülikerge ja –tugev komposiit, siis kirjeldatakse seda ajalehtedes kui teaduse suursaavutust. Kuigi teadus on nendes näidetes siiski kesksel kohal, on need ka näited tehnoloogilistest saavutustest – unikaalsete teadmiste, oskuste ja töövõtete rakendamisest, mis oma loomult on teoreetilisest teadusest erinevad.

Tehnoloogia on tihedalt seotud ka innovatsiooniga, ideede uuteks kasulikeks toodeteks või protsessideks muutmisega. Innovatsiooni jaoks ei ole vaja ainult loomingulisi inimesi või organisatsioone, vaid ka tehnoloogia kättesaadavust ning talenti teoreetilises ja inseneriteaduses. Seega, tehnoloogia ja innovatsioon moodustavad sünergia. Näiteks, geenide järjestamise masinad on teinud inimgenoomi lahtimõtestamise kergemaks, sellest saadav teave toidab omakorda arenguid diagnostikas, terapeutikas ja teistes biomeditsiini valdkondades.

Kuna tehnoloogia loomus muutus, muutus ka mõiste tähendus palju üldisemaks ja ebaselgemaks, mille tulemusena tekkisid erinevad väärarusaamad.