Liilialised on värvunud õiekattelehtedega üheiduleheliste rühm, mille esindajatel on õiekate tupeks ja krooniks eristumata. Valdav enamik on kaar- või rööproodsete lehtedega, sibulate*, mugulate* või risoomidega* püsikud. Õiekate on taas kolmetine, viljaks on kupar* või mari, seemned pole mustad- hea eristamistunnus asparilaadsetest. Enamus liike kuulub nelja perekonda: liilia (Lilium), püvilill (Fritillaria), kuldtäht (Gagea) ja tulp (Tulipa).

Püvililled on kuni meetri kõrgused mürgiste sibulatega taimed. Kellukjad longus õied paiknevad varrel ühe- või mitmekaupa. Iga kroonlehe siseküljel on nektaarium ehk meenääre, kokku annavad nad õiele nurgelise kuju. Eesti aedades kasvatakse sageli harilikku püvilille ehk keisrikrooni (F. imperialis).

Nimi tulp (Tulipa) tuleb türgi keelsest sõnast ja tähendab tõlkes turbanit. Tulbi perekonna mitmeaastased esindajad on igal aastal uueneva sibulaga. Kevadel silmarõõmu pakkuvad õied on lihtsa õiekattega, st. pole eristunud tupeks ja krooniks. Õitsemisjärgselt maapealne osa kuivab ja alles jääb varre otsas olev vili kupar. Tulp on üleni mürgine taim, eriti sibulad. Taime vigastamisel nahale sattunud mahl võib põhjustada allergiat, ville, sügelust.