Märkused: Seadused ise ei ole AÕS objektiks (vt. seaduse täielikus tekstis §5 lõige 1 punkt 3). Väljavõtetel ei ole õiguslikku jõudu ning juriidiliste probleemide lahendamisel saab tugineda ainult Riigi Teatajas avaldatud seaduste ametlikele tekstidele.

Vahelejätud on alljärgnevas märgitud punktiir-ridadega. Väljavõtted on valinud ja tehniliselt toimetanud Hannes Tammet

…….

Paragrahv 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded

…….

(2) Autoriõiguse seadus sätestab:

1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;

2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused;

3) õigused teoste esitajatele, fonogrammide tootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused);

4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides;

5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.

Paragrahv 2. Autoriõigusaktid

(1) Eesti Vabariigi autoriõigusaktid koosnevad käesolevast seadusest, selle alusel väljatöötatavatest teistest seadustest, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja ametite muudest õigusaktidest.

(2) Autoriõigusakti vastuolu korral rahvusvahelise lepinguga, millega Eesti Vabariik on ühinenud, kohaldatakse rahvusvahelise lepingu sätteid.

Paragrahv 3. Autoriõiguse seaduse kehtivus

(1) Autoriõiguse seadust kohaldatakse teostele:

1) mille autoriks on Eesti Vabariigi kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik;

2) mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigi territooriumil või mis on avaldamata, kuid asuvad Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata teoste looja kodakondsusest või alalisest elukohast;

3) mida tuleb kaitsta Eesti Vabariigis vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega Eesti Vabariik on ühinenud.

(2) Teostele, mis on esmakordselt avalikustatud välisriigis või mis on avalikustamata, kuid asuvad välisriigi territooriumil ja mille autoriks on isik, kelle alaline elukoht või asukoht on välisriigi territooriumil, ning millele ei laiene käesoleva paragrahvi 1. lõike punkt 3, kohaldatakse käesolevat seadust ainult juhul, kui see riik garanteerib samasuguse kaitse Eesti Vabariigi autorite teostele ja teostele, mis on esmakordselt avaldatud Eesti Vabariigis.

…….
Paragrahv 4. Teosed, millele tekib autoriõigus

(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.

(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isiku mis tahes originaalset loomingulise tegevuse tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

(3) Teosteks, millele tekib autoriõigus, võivad olla:

1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms. kirjalikud teosed;

2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms.);

3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjalikke teoseid;

…….

22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid);

23) muud teosed.

……….

Paragrahv 7. Autoriõiguse tekkemoment

(1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.

(2) Teose loomiseks loetakse teose mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist võimaldavas vormis fikseerimise momenti.

(3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.

Paragrahv 8. Autoriõigus avalikustamata ja avalikustatud teostele

Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele ülekantud) teostele. Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.

Paragrahv 9. Avaldatud teosed

(1) Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist, üürimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist.

(2) Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.

…….

Paragrahv 10. Avalikult esitatud, üldsusele näidatud ja üldsusele ülekantud teosed

(1) Teos loetakse esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

(2) Teos loetakse näidatuks (eksponeerituks), kui teost või selle koopiat on demonstreeritud kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil.

(3) Teos loetakse ülekantuks, kui see on avalikustatud raadio, televisiooni, kaabelvõrgu vahendusel või muul viisil, mis ei ole seotud teose koopiate levitamisega.

(4) Teose avalikuks esitamiseks, üldsusele näitamiseks või üldsusele ülekandmiseks loetakse:

1) teose avalikustamist kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis pole küll laiemale üldsusele avatud, kuid kus viibib oluline arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda;

2) teose ülekandmist üldsusele mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel, sõltumata sellest, kas üldsus teost tegelikult tajus või mitte.

…….

Paragrahv 11. Autoriõiguse sisu

(1) Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud mittevaralised õigused ja varalised õigused.

(2) Autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal.

(3) Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta.

(4) Autori isiklike mittevaraliste ja varaliste õiguste piiramine võib toimuda ainult käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.

…….

Paragrahv 17. Autori varaliste õiguste piiramine

Erandina käesoleva seaduse paragrahvist 13, kuid tingimusel, et see ei tee kahju teose kasutamisele ega kitsenda autori seaduslikke huvisid, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse paragrahvides 18 - 25 otseselt ettenähtud juhtudel.

Paragrahv 18. Teose vaba kasutamine isiklikeks vajadusteks

(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms.).

(2) Ei ole lubatud reprodutseerida isiklikeks vajadusteks ilma autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta:

1) arhitektuuriteoseid hoonetena või muude analoogiliste rajatistena;

2) piiratud tiraaþiga kujutava kunsti teoseid;

3) andmebaase;

4) arvutiprogramme, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 24 ja 25 ettenähtud juhud;

5) muid teoseid juhul, kui see on vastuolus teose kasutamisega või kitsendab autori seaduslikke huvisid.

(3) Audiovisuaalset teost või teose helisalvestist on lubatud kasutada isiklikeks vajadusteks käesoleva seaduse paragrahvides 26 ja 27 ettenähtud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi 1.lõige ei laiene juriidilistele isikutele.

……

Paragrahv 19. Teose vaba reprodutseerimine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:

1) õiguspäraselt avaldatud teoste refereerimine ja tsiteerimine motiveeritud mahus ja järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, sealhulgas ajalehtede ja ajakirjade artiklite refereerimine ja tsiteerimine ajakirjandusest ülevaate andmise eesmärgil;

2) õiguspäraselt avaldatud teose või selle osade kasutamine illustreeriva materjalina trükiväljaandes, raadio- ja televisioonisaates, audio- ja videosalvestises õppe-eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus;

3) ajalehtedes, ajakirjades jm. perioodilistes väljaannetes avaldatud artiklite, avaldatud teostest katkendite või lühikeste teoste reprograafiline reprodutseerimine eranditult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle otseseid või kaudseid majandusliku kasu saamise eesmärke;

…….

Paragrahv 22. Teose vaba avalik esitamine

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne.), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.

……..

Paragrahv 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine

(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi tiitlipärasel omandajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:

1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm omandati;

2) programmis esinevate vigade parandamiseks.

(2) Arvutiprogrammi tiitlipärasel omandajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta teha programmist arhiivikoopiad tingimusel, et neid kasutatakse ainult kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.

(3) Arvutiprogrammi tiitlipärasel omandajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta, kuid tingimusel, et ei rikuta autori õigusi, uurida selle programmi funktsioneerimist, et selgitada välja programmelemendi aluseks olevad ideed ja põhimõtted.

(4) Isik, kellel õiguslik alus programmi valdamiseks, kasutamiseks või käsutamiseks on ära langenud, peab hävitama käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes nimetatud programmi, selle koopia või töötluse.

Paragrahv 25. Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine)

(1) Arvutiprogrammi tiitlipärasel omandajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) seda teeb programmi tiitlipärane kasutaja või tema poolt antud ülesande alusel mõni teine vastavat autori luba omav isik;

2) programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutele eelnevalt kättesaadav;

3) selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks.

(2) Informatsiooni, mis on saadud käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegevusega, ei tohi:

1) kasutada muuks otstarbeks kui sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;

2) üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on vajalik sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks;

3) kasutada oma olemuselt sarnase programmi arendamiseks, tootmiseks, realiseerimiseks või muude algse programmi autori autoriõigust rikkuvate tegude sooritamiseks.

…….

Paragrahv 46. Teose kasutamine teiste isikute poolt

(1) Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.

(2) Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või luba teose kasutamiseks peab olema vormistatud kirjalikult, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 49 2.lõikes ettenähtud juhud.

(3) Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võib olla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja, kasutamise territooriumi, ulatuse, viiside ja vahendite osas.

Paragrahv 47. Luba (litsents) teose kasutamiseks

(1) Luba (litsents) teose kasutamiseks tähendab võimalust sooritada tegusid autori varaliste õiguste piirides.

(2) Loa andmisel võib autor endale jätta samasugused õigused, mille ta andis teisele isikule teose kasutamiseks, ning võimaluse anda samasugused õigused kolmandale isikule (lihtlitsents) või loobuda oma üleantud varaliste õiguste teostamisest lepinguga konkreetselt kindlaksmääratud ulatuses ja tingimustel (ainulitsents).

(3) Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (litsentsi loovutada) ainult autori eelneval nõusolekul (sublitsents).

………

Paragrahv 57. Lepinguga teose kasutajale üleminevad õigused

(1) Omandiõigus teose käsikirjale, eskiisile, joonisele, magnetlindile, arvutidisketile jms. materiaalsele objektile, mille vahendusel teos reprodutseeritakse, läheb üle teose kasutajale ainult autorilepingus otseselt ettenähtud juhul.

(2) Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia, siis ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

(3) Tellimuslepingu alusel loodud kujutava kunsti teos läheb üle tellija omandusse või valdusse, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel on teose omandajal õigus sellist teost üldsusele näidata (eksponeerida) autorile selle eest täiendavat tasu maksmata, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Sellist õigust ei ole isikul, kes valdab teose originaali või selle koopiat rendilepingu, tasuta varakasutuse lepingu jms. alusel.

(5) Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks, kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos, televisioonis, kaabelvõrgu kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost reprodutseerida ja levitada. Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes.

……

Paragrahv 80. Autori isiklike mittevaraliste ja varaliste õiguste kaitse

(1) Autori isiklike mittevaraliste ja varaliste õiguste rikkumine on:

1) teose avaldamine ilma autori või tema õigusjärglase nõusolekuta;

2) teose avaldamine ühe või mitme ühise autori poolt ilma teiste ühiste autorite nõusolekuta;

3) teose kasutamine autori või tema õigusjärglase nõusolekuta (lepinguta), välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvides 17-25 ettenähtud juhud;

4) teose kasutamise tingimuste eiramine;

5) käesoleva seaduse paragrahvis 27 ettenähtud tasu maksmata jätmine;

6) teose esituse, fonogrammide ning raadio- ja telesaadete salvestamise, reprodutseerimise ja levitamise eeskirjade rikkumine;

7) audiovisuaalse teose, fonogrammi või arvutiprogrammi koopia ringlusse laskmine või kasutamine tulu saamise eesmärgil, teades, et tegemist on illegaalse koopiaga;

8) mis tahes tehniliste või programmiliste vahendite ringlusse laskmine või kasutamine tulu saamise eesmärgil, kui need võimaldavad või lihtsustavad arvutiprogrammi lubamatut reprodutseerimist ja kasutamist tõkestavate kaitsemehhanismide kõrvaldamist või vältimist;

9) autoriõigusaktide sätete muud rikkumised.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud õiguserikkumiste korral kaitstakse rikutud õigusi:

1) õiguse tunnustamise teel;

2) õigustrikkuva tegevuse lõpetamise teel või tegevuse tõkestamise teel, mis loob ohu õiguste rikkumiseks (teose, esituse salvestise või fonogrammi reprodutseerimise lõpetamine või selle levitamise lõpetamine jms.);

3) olukorra ennistamise teel, mis oli enne õiguserikkumist;

4) lepingu täitmisele sundimise või lepingu lõpetamise teel;

5) õiguserikkumise tagajärgede kõrvaldamise teel;

6) tekitatud moraalse kahju eest materiaalse hüvitise väljamõistmise teel;

7) õiguserikkuja poolt saadud tulude kannatanu kasuks väljanõudmise teel;

8) kahju hüvitamise teel;

9) õigusaktidega ettenähtud muude vahenditega.

Paragrahv 81. Ebaseaduslike koopiate hävitamine või muutmine

(1) Kui teos, teose esitus, fonogramm, raadio- või telesaade on käesoleva seaduse sätteid rikkudes avalikustatud, salvestatud, reprodutseeritud, levitatud, imporditud, eksporditud, muudetud jne., siis võib isik, kelle õigusi on rikutud, nõuda selliste ebaseaduslike koopiate hävitamist, teose taastamist esialgsel kujul, koopiate muutmist spetsiifiliste tehniliste vahenditega või üleandmist temale.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõike sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes on heauskselt omandanud sellise teose koopia. Need isikud võivad sellist koopiat kasutada ainult isiklikeks vajadusteks.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid ei kohaldata arhitektuuriteose suhtes, kuid asjaoludest sõltuvalt võib nõuda ehitise või rajatise taastamist esialgsel kujul.

(4) Arvestades käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud koopiate kunstilist ja majanduslikku väärtust või muid olulisi asjaolusid ja tingimusel, et ei rikuta autori või teose esitaja isiklikke mittevaralisi õigusi, võib kohus lubada selliste teoste eesmärgipärast kasutamist, mõistes välja õiglase materiaalse kompensatsiooni isikule, kelle õigusi rikuti.

(5) Kohus võib nõuda ebaseaduslike koopiate valmistamiseks kasutatud tehniliste vahendite hävitamist, üleandmist riigiorganile, mõnele teisele organisatsioonile või autorile.

Viimati muudetud 9. veebruar. 1997. a.
Füüsikaosakonna infotoimetus