Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Permanent URI for this community
Browse
Browsing Johan Skytte poliitikauuringute instituut by Author "Ainsaar, Mare, juhendaja"
Now showing 1 - 2 of 2
Results Per Page
Sort Options
Item Koduste ja töötavate naiste üldoskused Eestis ja Rootsis PIAAC andmetel(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Rebas, Angela; Ainsaar, Mare, juhendajaMagistritöö eesmärk on analüüsida koduste ja töötavate Eesti ning Rootsi naiste üldoskuste erinevusi, tuua välja oskuste võimalikud mõjutajad ja pakkuda välja lahendusi. Oskuste analüüsi taustateooriateks on inimkapitali ja elukestva õppe teooriad. Eesmärgini jõudmiseks analüüsitakse seni kõige ulatuslikuma täiskasvanute üldoskuste uuringu PIAAC andmeid. PIAAC uuring viidi läbi 24-s riigis üle maailma eesmärgiga teha paremaid poliitikaotsuseid. Magistritöös on põhiprobleemiks seatud naiste üldoskuste vähenemine tööturult eemal olles. Naised on analüüsitavaks sihtrühmaks, sest nemad jäävad enam tööturult eemale kui mehed. Koduseks jäädakse peamiselt perekondlikel põhjustel. Magistritöö uurimus on kvantitatiivne. Kasutatakse lineaarset regressioonanalüüsi, et tuua välja olulisimad üldoskuste mõjutajad. Lisaks on tehtud lihtvõrlused iga üldoskuse kohta 9 naise tausta iseloomustava tunnusega, et täpsemalt uurida mõjutajaid Eesti ja Rootsi naistel erinevate hõiverühmade vahel. Analüüsist selgub, et Eesti naiste oskused on erinevate hõiverühmade vahel suhteliselt sarnased. Rootsi naistel on tulemuste vahed töötavate ja koduste naiste võrdluses palju suuremad. Tulemused näitavad, et lisaks hõivele on oluline silmas pidada erinevaid eluloolisi tunnuseid, näiteks päritolu või haridus, mis võivad oskusi rohkem mõjutada. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata naistele, kellel on madalam haridus ja kes on mujal sündinud. Töötavate naiste oskuste võrdlus on oluline teema edasiseks uurimiseks, eriti just soolise palgalõhe ning naiste vähese kõrgemate positsioonide hõivamise tõttu. Ka koduste ja töötavate naiste võrdluses saab PIAAC uuringu andmeid kasutada edasiseks uurimiseks, sest taustaküsimustik on väga mahukas ja võimaldab võrdlusi erinevatest probleemipüstitustest, millest antud magistritöö on vaid üks lähenemine.Item What makes a woman a woman? Exploring the gender identities of young female Estonians with higher education(Tartu Ülikool, 2019) Tsai, Meng-Yu; Ainsaar, Mare, juhendaja; Kay, Rebecca, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutTo gain a better understanding of how women conceptualize gender and situate themselves in a changing society, the research conducted 12 semi-structured interviews with highly educated young Estonian women aged between 24-35. The interviews were conducted from February to March 2018 in Tartu, Estonia. Participants were recruited through snowball sampling on an entirely voluntary basis. The research inquires into the ways the informants define themselves in terms of gender and the social significance of the elements utilized to construct their gender identities. The results were categorized thematically and analyzed with Discourse Analysis (DA). The study finds that femininity at the individual level is conceptualized, experienced and related to one’s social life very differently. First of all, how “woman” is defined and how one understands the relationship between biological sex, gender and gender identity are already sites of struggle. Secondly, the boundary between women’s essential nature and socially constructed femininities is fuzzy. It is very difficult to claim anything other than female physiology essentially feminine since what makes a woman a woman differs from person to person. Lastly, the perceived importance of each elements of femininity to the participants’ overall self-identifications and their social life varies, which is highly contingent on the socialization processes that the informants have undergone. The empirical research illustrates the diverse conceptualizations of femininity and individual struggles to get rid of traditional gender roles while preserving a sense of belonging to her assigned gender group or her sex category, contributing to existing literature with an in-depth understanding of how gender as a social identity is negotiated at the individual level when different strands of thoughts coexist in society. Yet the research only focuses on highly educated young females perspectives. How other groups of women conceptualize and practice femininity may be interests to future research.