Browsing by Author "Sakova-Merivee, Aija"
Now showing 1 - 1 of 1
Results Per Page
Sort Options
Item Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf(2014-11-20) Sakova-Merivee, AijaKäesolev uurimus „Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides“ mõtestab ja avab Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanide filosoofilist potentsiaali. Eesti kirjandusuurija Jaak Tomberg on oma 2009. aastal kaitstud doktoriväitekirjas juhtinud tähelepanu kirjanduse lepitavale otstarbele ehk sellele, et ilukirjandusel on võime meenutada mineviku luhtunud võimalikkuseid (unustatud tegutsemissuutmatusi) ning neid kirjaliku meenutamise läbi lunastada. Teisisõnu on kirjandusel võime mudeldada mineviku ja tänapäeva vahelisi seoseid filosoofilisel tasandil selliselt, et see aitab nii meenutajal kui ka potentsiaalsel lugejal minevikus toime pandud ebaõiglust ja vägivalda, aga ka mõtestamata jäänud valu ning kaotust hoomatavamaks muuta. Selline mälutöö filosoofiline mõtestamine on äärmiselt vajalik, sest minevikuga tegelemine, olgu tegemist iseenda, oma vanemate või kogu rahva minevikuga, võib osutuda väga keeruliseks ettevõtmiseks mitte ainult praktiliste tõrgete, vaid eeskätt just moraalsete küsimuste tõttu. Walter Benjaminile, Avishai Margalitile, Giorgio Agambenile jt toetudes uuribki käesolev väitekiri mäletamise ja mälutööga seotud filosoofilisi mõttepilte Ene Mihkelsoni romaanides „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007) ning Christa Wolfi teostes „Lapsepõlvelõimed“ (Kindheitsmuster, 1976; ek 1982) ja „Inglite linn ehk The Overcoat of Dr. Freud“ (Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud, 2010). Teisisõnu seda, milliseid kirjanduslikke võtteid ja kujundeid saab ilukirjanduslik tekst rakendada mineviku läbitöötamise ja mälestuste nö väljakaevamise protsessi kujutamiseks ja kirjeldamiseks. Samuti on vaatluse all jutustava hääle mälutöö ja kirjutamise ajendid ning see, kas ja millistel tingimustel on võimalik rääkida moraalsest tunnistamisest ilukirjanduses.