Browsing by Author "Uusberg, Helen, juhendaja"
Now showing 1 - 19 of 19
Results Per Page
Sort Options
Item Emotion Regulation Related Changes in Corrugator Supercilii Activity and Skin Conductance Response: A Comparison of Distraction and Focused Breathing(Tartu Ülikool, 2019) Puusepp, Kärt; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThe present study investigated the effectiveness of two attentional deployment emotion regulation strategies, distraction and mindfulness-based focused breathing. Corrugator supercilii activity and skin conductance responses were recorded while 56 participants viewed neutral, low intensity and high intensity negative pictures during a control condition, implementation of distraction and focused breathing and later re-exposure. Distraction was hypothesized to be more effective in immediately lowering high intensity negative emotions and focused breathing to have better lasting effects. Corrugator supercilii activity and skin conductance results showed no significant differences between the two strategies, while focused breathing was more effective in lowering self-reported negative affect than distraction. Neither physiological data nor self-reported ratings revealed any significant differences or effects of the two strategies during re-exposure.Item Emotsiooni regulatsiooni strateegiate kombineerimine: eelneva tähelepanu kõrvale juhtimise mõju ümberhindamisele(Tartu Ülikool, 2021) Kõnnusaar, Karola; Uusberg, Helen, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas uurimistöös uuriti ümberhindamise strateegia kasutamise toetamist tähelepanu kõrvale juhtimise strateegiaga emotsioonide reguleerimise puhul. 63 katseisikut vaatasid neutraalseid ja madala ning kõrge negatiivse intensiivsusega pilte EEG mõõtmise ajal. Eelnev tähelepanu kõrvale juhtimine vähendas järgneva ümberhindamise aegset LPP amplituudi ajaperioodis 260-450 ms rohkem võrreldes katsetingimusega, kus kõigepealt pilti lihtsalt vaadati ja seejärel kasutati ümberhindamist kui ka katsetingimusega, kus kaks korda järjest ümberhindamist kasutati. Ajaperioodis 3000-4500 ms esines väiksem LPP amplituud juhul kui katseisikud kasutasid ümberhindamise strateegiat olenemata sellest millist strateegiat eelnevalt kasutati võrreldes pildi kaks korda järjest vaatamisega. Kinnitust ei leidnud hüpotees, et strateegiate kombineerimine toetab just kõrge intensiivsusega negatiivsete emotsioonide alla reguleerimist, kuna sama dünaamika ilmnes nii madala kui kõrge negatiivse intensiivsusega piltstiimulite puhul. Võib järeldada, et tähelepanu kõrvale juhtimine aitab ümberhindamisele kaasa varajase negatiivse informatsiooni eelistöötlemise vähendamisega. Tegemist on teadaolevalt esimese EEG tööga, mis uurib tähelepanu kõrvale juhtimise ja ümberhindamise kombineerimise mõju negatiivsete emotsioonide alla reguleerimisel.Item Emotsioonide regulatsiooni otsused - ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise eelistuse, efektiivsuse ning valiku dünaamika võrdlus(Tartu Ülikool, 2020) Ranne, Linda; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimuses võrreldi ümberhindamise ning tähelepanu kõrvalejuhtimise valiku eelistusi olenevalt stiimuli intensiivsusest; hinnati strateegiate rakendamise subjektiivset efektiivsust ning keerukust; vaadeldi otsustusprotsessi dünaamikat hiiretrajektoori aja, pikkuse ja joonealuse pindala põhjal. Selleks viidi läbi veebikatse, millest võttis osa 53 inimest. Katses paluti valida ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise vahel, et vähendada erineva negatiivse intensiivsusega piltidest tekitatud negatiivset emotsiooni. Tulemused näitasid, et ümberhindamist eelistati rohkem madala negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral ja tähelepanu kõrvalejuhtimist kõrge negatiivse intensiivsusega stiimulpiltide korral, kuid ümberhindamise rakendamine oli olenemata stiimulpiltide intensiivsusest subjektiivselt lihtsam ning efektiivsem ehk leiti vastuolu ümberhindamise eelistuse ning selle efektiivsuse vahel. Arvestades varasemalt leitud seoseid ümberhindamise kasutamise ja hea vaimse tervise vahel, oleks oluline panustada ümberhindamise sagedamasse kasutusse. Uuringus kasutati uuenduslikku hiiretrjektoori meetodit, et hinnata emotsiooni regulatsiooni strateegiate valiku automaatsust. Mõõdikute analüüsi põhjal ei leitud aga statistiliselt olulisi tulemusi, seega uuringut tuleks korrata näiteks suurema valimiga.Item Emotsioonide tekkimise ja reguleerimise iseärasused mittekohaneva perfektsionismi puhul(Tartu Ülikool, 2020) Miškinyte, Grete; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMittekohanevate perfektsionistide düsfunktsionaalsemat kohanemist on muuhulgas seostatud nende emotsiooniregulatsiooni raskustega, ehkki praeguseks pole veel selge, milles täpsemalt need raskused seisnevad. Töö eesmärgiks oli uurida, kas mittekohanevad perfektsionistid eristuvad oma kõrgema emotsionaalse reaktiivsuse, madalama regulatsioonivõime või mõlema poolest, võttes fookuseks ümberhindamise emotsiooniregulatsiooni strateegia. Probleemi uurimiseks kasutati vinjett-uuringut ja enesekohaseid küsimustikke. Valim koosnes 253-st inimesest, kes jagati latentsete profiilide analüüsiga mitteperfektsionistideks, kohanevateks perfektsionistideks ja mittekohanevateks perfektsionistideks. Tulemustest selgus, et mittekohanev perfektsionism on oluliselt seotud negatiivse afektiivsuse, neurootilisuse, depressiooni ja ärevuse sümptomite ning eneseraporteeritud emotsiooniregulatsiooni raskustega. Üllatav tulemus oli see, et ehkki mittekohanevad perfektsionistid raporteerivad küsimustikus vähesemat ümberhindamist, ei jäänud nad eksperimendis mõõdetud ümberhindamise tõhususe poolest alla ei kohanevatele ega mitteperfektsionistidele. Tulemusi võib selgitada sellega, et mittekohanevate perfektsionistide emotsiooniregulatsiooni raskused tulenevad kõrgemast reaktiivsusest, kuid mitte madalamast regulatsioonivõimest. Teiseks selgituseks võib olla see, et mittekohanevad perfektsionistid tulevad ümberhindamisega paremini toime, kui neid on selleks juhendatud.Item Harjumuspärase emotsioonide reguleerimise seosed isiksuse ja vaimse tervisega(Tartu Ülikool, 2020) Liiv, Maarja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas uurimustööl on kaks eesmärki. Esiteks adapteeriti eesti keelde Emotsiooni Regulatsiooni Küsimustik (ERQ) ja uuriti suhestumist teiste küsimustikega. Teiseks uuriti, kas ERQ-ga mõõdetud harjumuspärane emotsioonide allasurumine, ümberhindamine või tähelepanu eemale juhtimine vahendab seost vaimse tervise ja isiksuse vahel. Käesolevas uuringus osales 625 inimest. Leiti, et ERQ on valiidne ja sobiv emotsioonide reguleerimise küsimustik nii koos kui ka ilma tähelepanu eemale juhtimise alaskaalaga, mis on lisatud ERQle juurde ning tegu on uuendusega, mis ei ole veel avaldatud. Ümberhindamise ja allasurumise alaskaalade vahel puudub korrelatsioon, aga ümberhindamine ja tähelepanu eemale juhtimine on omavahel seotud alaskaalad. Teiste küsimustikega võrreldes leiti diskriminantne valiidsus xS5 isiksuseküsimustikuga, konvergentne valiidsus Emotsiooni Regulatsiooni Raskuste Skaalaga, ennustav valiidsus Positiivse ja Negatiivse Afekti Skaalaga ning Emotsionaalse Enesetunde küsimustikuga. Käesolevas töös ei leitud ümberhindamise vahendavat rolli depressiooni, ärevuse ja neurootilisuse vahel, aga selgus, et allasurumine on vahendav tegur ekstravertsuse ja depressiooni vahel. Järeldati, et kõrgema ekstravertsusega inimesed võivad kogeda osaliselt vähem depressiooni sümptomeid, sest nad suruvad harjumuspäraselt vähem oma tundeid alla.Item Hingamisele keskendumise ja tähelepanu eemale juhtimise efektiivsuse võrdlus negatiivsete emotsioonide reguleerimisel, ERP uuring(Tartu Ülikool, 2019) Poopuu, Pärtel; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas uurimistöös võrreldi kahe tähelepanu juhtimisel põhineva meetodi, tähelepanu eemale juhtimise ning hingamisele keskendumise, vahetut ja kestvat mõju negatiivsete emotsioonide reguleerimisel. Selleks paluti 54 katseisikul vaadata EEG salvestamise ajal negatiivse ning neutraalse sisuga pilte. Esimese katseosa regulatsiooni tingimused mudeldasid tähelepanu eemale juhtimise ning hingamisele keskendumise rakendamist. Katse teises osas tulid kõik stiimulid taasesitusele, mis mudeldas regulatsioonimeetodite kestvat mõju. Emotsiooni regulatsiooni efektiivsust hinnati LPP amplituudi muutuste kaudu, mis kajastavad erinevusi stiimulpiltide eelistöötluses. Uuring leidis, et nii tähelepanu eemale juhtimine kui ka hingamisele keskendumine vähendasid kontrolltingimusega võrreldes rakendamise ajal LPP amplituuti vastusena nii negatiivsetele kui ka neutraalsetele piltidele. Kestev mõju tähelepanu juhtimise meetoditel LPP amplituudile puudus. Järeldati, et mõlemad tähelepanu juhtimise meetodid toimivad vähemalt osaliselt läbi üldise stiimuli töötluse pärssimise.Item Kehataju kognitiivse ja tajulise osa seosed kortikaalse hilise positiivsusega(Tartu Ülikool, 2015) Peet, Krista; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid kehataju tajulise (keha suurushinnangute täpsus) ja kognitiivse osa (hõivatus välimusest ja kehakaalust) ning kortikaalse hilise positiivsuse ja selle kahe alakomponendi P3 ja LPP vahel. Katses osales 36 noort naist, kellele esitati muudetud kehasuurusega pilte neist endist või teisest naisest. Uurimaks tähelepanuressursi hõivamise mõjusid kehatajule, pidid katseisikud samaaegselt meeles pidama kas 2-st või 6-st tähest koosnevat tähejada. Kehataju täpsus oli seotud pildil oleva isiku identiteediga: enese pildi puhul hinnati enda tegelikku kehasuurust keskmiselt küllaltki täpselt, võrreldes ennast sama suure kaaslasega hinnati end aga suuremaks. Hõivatus välimusest ja kehakaalust kehataju täpsust ei mõjutanud. Hilise positiivsuse puhul esines komponendi ja esitatud keha suuruse interaktsioon, mille alusel oli pildil oleva keha suurusele tundlik LPP komponent, kuid mitte P3. Eriti tundlik oli LPP komponent enese keha suurendatud piltidele kõrge välimusest ja kehakaalust hõivatuse puhul.Item Negatiivsete emotsioonide ümberhindamise ja aktsepteerimise võrdlus ERP andmetel(Tartu Ülikool, 2020) Koppel, Karl Martin; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöös võrreldi ümberhindamise ja aktsepteerimise mõju emotsioonide reguleerimisele toetudes 53 katseisiku EEG andmetele. Regulatsiooni mõju hindamiseks tuli osalejatel teha läbi neli katsetingimust, mis jagunesid omaette katseplokkideks – VAATA, MÕTLE TEISITI (ümberhindamine), AKTSEPTEERI ja HINDA. Esimesed kolm võimaldasid vahetu regulatsiooni efekti hindamist ning viimane plokk andis võimaluse hinnata emotsiooniregulatsiooni kestvamat mõju konkreetse strateegia puhul. Ümberhindamine ja aktsepteerimine võimendasid vahetult LPP amplituudi. Aktsepteerimise võimendas ka subjektiivset negatiivsuse hinnangut, kuid ümberhindamine vähendas seda. Kestvamat mõju ei esinenud kummalgi strateegial. Uurimistöö on teadaolevalt esimene, mis võrdleb ümberhindamist ja aktsepteerimist EEG andmetel. Uuring pakub väärtuslikku informatsiooni selle kohta, et LPP ja subjektiivne negatiivne afekt ei pruugi regulatsiooni ajal samasuunaliselt muutuda.Item Reward sensitivity and self-control in uncontrolled eating: analysis of EEG beta and theta dynamics(Tartu Ülikool, 2017) Arras, Liis; Uusberg, Helen, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThe present study investigated the contribution of reward sensitivity (RS) and self-control (SC) to uncontrolled eating (UE) in a non-clinical sample. The EEG of 38 food-deprived female participants was recorded (a) during resting state, (b) while attentively viewing pictures of low-calorie (LC) and high-calorie (HC) foods with matched palatability, and (c) while regulating craving responses to HC food pictures using three common strategies: reappraisal, distraction, and mindful viewing. Activity in the beta and theta frequency bands was used as a correlate of RS and SC, respectively. During the attentive viewing and the three regulation conditions subjective craving ratings were also collected. The Power of Food Scale was used as a trait UE measure. The results showed that women with higher UE may exhibit situationally increased RS, reflected in elevated beta activity during the resting state. Importantly, direct exposure to food stimuli did not further amplify the relationship between UE and beta activity. This pattern indicates that physiological hunger rather than exposure to food cues may be the primary factor in UE-related activation of RS. In the current study, SC markers were not related to UE. SC difficulties may therefore not be an equally important contributor to UE as increased RS in healthy women.Item Tähelepanu kõrvalejuhtimise vahetu ja pikaajaline mõju kulmukortsutaja lihase aktiivsusele ja naha elektrijuhtivusele(Tartu Ülikool, 2021) Taras, Siim Erik; Uusberg, Helen, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Teadveloleku kui püsiomaduse seosed emotsionaalse reaktiivsuse objektiivsete markeritega: muutused LPP amplituudis, naha elektrijuhtivuses ja kulmukortsutaja lihase aktiivsuses(Tartu Ülikool, 2020) Must, Karl; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli vaadata teadveloleku kui püsiomaduse seoseid emotsionaalse reaktiivsusega. Seoste hindamiseks vaatasid sada inimest neutraalseid, madala intensiivsusega ja kõrge intensiivsusega negatiivseid pilte, mille eesmärk oli tekitada emotsionaalset reaktsiooni. Emotsionaalset reaktsiooni hinnati objektiivsete markeritega – hiline positiivne potentsiaal (LPP), kulmukortsutaja lihase aktiivsus, naha elektrijuhtivuse vastus. Täiendavalt hinnati subjektiivset negatiivset afekti. Teadveloleku konstrukti hindasid kaks skaalat – Mindful Tähelepanu ja Teadlikkuse Skaala (MAAS) ja Viie Faktorilise Teadveloleku Skaala (FFMQ). Tulemused näitasid, et kõrgema teadveloleku skooriga katseisikutel on LPP vastus madalam kõrge intensiivsusega negatiivsetele stiimulitele ning samuti raporteerisid nad madalamat subjektiivset negatiivset afekti. Kulmukortsutaja lihase aktiivsuse ja naha elektrijuhtivuse vastus ei olnud pildikategooriate lõikes olulises seoses teadveloleku püsiomadusega. Järeldati, et teadveloleku püsiomadus on seotud madalama emotsionaalse reaktiivsusega eelkõige vähenenud negatiivse subjektiivse tunde ja negatiivse info tähelepanulise eelistöötluse kaudu.Item Terviseärevus, emotsioonide regulatsioon ja vaimne tervis tervisekriisis(Tartu Ülikool, 2021) Palksaar, Khris-Marii; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutCOVID-19 viiruse levikust tingitud kriisis on tervis kogu ühiskonna tähelepanu fookuses, mistõttu võivad terviseärevamad inimesed olla tavapärasemast haavatavamas seisus. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kasutada võimalust uurida tervisekriisis terviseärevusele omast emotsioonide regulatsiooni mustrit ja selle vahendavat mõju inimeste vaimsele tervisele. Uuringu valimi moodustasid 477 inimest, kes vastasid tagasivaatavale üldküsimustikule ja vahetumat kogemust mõõtvatele päevaküsimustikele. Üldküsimustikus täitsid vastajad lisaks antud töö tarbeks loodud taustaküsimustikule järgmised mõõdikud: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2, Lühike Terviseärevuse Küsimustik SHAI ja Seisundilise ja isiksusliku ärevuse skaala ehk STAI. Vahetu kogemuse uurimiseks esitati vastajale 5 järjestikusel päeval töö tarbeks moodustatud päevaküsimustik. Uuringust selgus, et kõrgem terviseärevus oli positiivselt seotud erinevate vaimse tervise seisundite riskidega, negatiivsete emotsioonide ning seisundilise terviseärevuse kogemisega päevade lõikes. Kõrgem terviseärevus oli seotud halvema emotsioonide reguleerimise õnnestumise ja kehvema üldise psühholoogilise seisundiga. Medieerimisanalüüsidest tulenes terviseärevuse seos madalama regulatsiooni õnnestumise ja kehvema psühholoogilise seisundiga osaliselt sellest, et terviseärevamad inimesed kasutasid enam ebaefektiivseid strateegiaid aktiivne eemaldumine ja elementaarne emotsioonide regulatsioon. Päevade lõikes avaldus ka turvalisuskäitumise vahendav roll terviseärevuse ja kehvema emotsioonide reguleerimise seosele. Kokkuvõtlikult selgus, et kõrgema terviseärevusega inimesed tundsid end tervisekriisis kehvemini. Tulemustest järeldub, et tervise suhtes ärevamatel inimestel võis tervisekriisis esineda kehvem üldine psühholoogiline seisund või raskused emotsioonide reguleerimisel osaliselt seetõttu, milliseid strateegiaid nad oma emotsioonide reguleerimiseks kasutasid.Item Ümberhindamise efektiivsus ja muutused tõlgendusdimensioonidel positiivsete emotsioonide suurendamisel(Tartu Ülikool, 2024) Alpstål, Liisa; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk oli hinnata ümberhindamise mõju subjektiivsetele positiivsetele ja negatiivsetele emotsioonidele ning muutustele tõlgendusdimensioonidel, kui ümberhindamise eesmärk oli suurendada positiivseid emotsioone. Veebikatses osalenud 165 katseisikut (83 naist, keskmine vanus 27,6 aastat) nii lihtsalt vaatasid kui hindasid ümber negatiivse, neutraalse ja positiivse valentsiga pilte. Mõlemas tingimuses hindasid katseisikud oma subjektiivset positiivset ja negatiivset emotsiooni ning kirjeldasid, kuidas nad tajusid piltidel kujutatud olukordi erinevatel tõlgendusdimensioonidel. Selgus, et ümberhindamine suurendas positiivseid (F = 240,84; p < 0,001) ja vähendas negatiivseid emotsioone (F = 255,37; p < 0,001) nii negatiivsete, neutraalsete kui positiivsete piltide puhul. Lisaks leiti, et ümberhindamisega kaasnesid muutused kõikidel mõõdetud tõlgendusdimensioonidel, aga muutused sõltusid pildi valentsist. Tulemustest järeldati, et ümberhindamine eesmärgiga suurendada positiivseid emotsioone on efektiivne ja sellega kaasnevad muutused tõlgendusdimensioonidel.Item Ümberhindamise efektiivsuse toetamine läbi emotsiooniregulatsiooni strateegiate kombineerimise(Tartu Ülikool, 2021) Kiho, Hanna Liis; Uusberg, Helen, juhendaja; Kolnes, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Ümberhindamise ja tähelepanu kõrvalejuhtimise võrdlus subjektiivse hinnangu ja aja alusel(Tartu Ülikool, 2020) Pärkson, Ingrid; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöös võrreldi ümberhindamist ja tähelepanu kõrvalejuhtimist negatiivsete emotsioonide reguleerimisel, kasutades selleks subjetiivseid hinnanguid ning erinevate strateegiate rakendamise aega. Selleks viidi läbi eksperiment, kus 18 katseisikutel tuli afektiivseid pilte jälgida kolmel erineval moel – VAATA PILTI, LOENDA ja HINDA ÜMBER. Nii ümberhindamine kui ka tähelepanu kõrvalejuhtimine (LOENDA) toimisid negatiivse afekti allareguleerimisel võrdselt efektiivselt ega sõltunud piltide negatiivsest intensiivsusest. Afekti intensiivistumisel muutus emotsioonide reguleerimine nii subjektiivselt kui objektiivselt raskemaks. Autorile teadaolevalt pole senini regulatsiooniviiside võrdlemiseks nende rakendamiseks kulunud aega kasutatud. Uurimistöö pakub uusi sisendeid järgmistele töödele ning viitab sellele, et ümberhindamine võib siiski töötada edukalt ka kõrge intensiivsusega negatiivsete piltide puhul.Item Ümberhindamise mõju corrugator supercilii ning zygomaticus majori aktiivsusele positiivsete emotsioonide suurendamisel(Tartu Ülikool, 2024) Olde, Grete; Krajuškina, Maria, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolev uurimistöö uuris corrugator supercilii ja zygomaticus major lihaste aktiivsuse ning subjektiivse emotsionaalse kogemuse kaudu ümberhindamise tehnika kasutamise efektiivsust positiivsete emotsioonide suurendamisel. Selleks näidati 68 katseisikule negatiivse, neutraalse ja positiivse sisuga pilte ning paluti neid vastavalt juhendile kas lihtsalt vaadata või proovida vaatamise ajal olukorda ümberhinnata, et suurendada oma positiivseid emotsioone. Uuringu tulemusena leiti, et ümberhindamine oli efektiivne nii subjektiivsete positiivsete emotsioonide suurendamisel kui subjektiivsete negatiivsete emotsioonide vähendamisel kõigis emotsionaalsetes kontekstides. Seda mustrit valideeris näolihaste aktiivsus, täpsemalt näitas corrugator supercilii aktiivsuse vähenemine ümberhindamise efektiivsust negatiivse ja neutraalse valentsiga ning zygomaticus majori aktiivsuse suurenemine neutraalse ja positiivse valentsiga piltide puhul. Tulemused viitavad selle, et ümberhindamine, mille eesmärk on suurendada positiivseid emotsioone, on efektiivne ja seda emotsionaalse valentsi poolest väga erinevates olukordades.Item Ümberhindamise mõju sündmuspotentsiaali LPP amplituudile positiivsete emotsioonide suurendamisel(Tartu Ülikool, 2024) Adson, Marika; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida ümberhindamise efektiivsust positiivsete emotsioonide suurendamisel negatiivses, neutraalses ja positiivses kontekstis. Katses esitati 64 katseisikule erineva valentsiga stiimulpilte ning paluti vastavalt instruktsioonidele pilte kas lihtsalt vaadata või suurendada positiivseid emotsioone, rakendades ümberhindamist. Katse vältel salvestati EEG-d ning küsiti katseisiku subjektiivse enesetunde kohta. Uuringu tulemusena suurenes ümberhindamisel kontrolltingimusega võrreldes subjektiivne positiivne ja vähenes subjektiivne negatiivne afekt ning see viitas ümberhindamise efektiivsusele. Ootuspäraselt tekitasid positiivsed ja negatiivsed stiimulpildid neutraalsetega võrreldes suuremat sündmuspotentsiaali LPP amplituudi. Ümberhindamise tingimuses suurenes LPP amplituud, ent vaid varajases (250-1500 ms) ajavahemikus ning tõus polnud valentsispetsiifiline, viidates võimalikule üldisele stiimuli suurenenud tähelepanulisele töötlusele ning sellele, et LPP ei pruugi olla ümberhindamisel üheselt tõlgendatav efektiivsuse marker.Item Uudistest tingitud negatiivsete emotsioonide regulatsioon: ümberhindamise strateegiate efektiivsus koroonaviiruse (SARS-CoV-2) kontekstis(Tartu Ülikool, 2021) Poopuu, Pärtel; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas uurimistöös hinnati nelja ümberhindamise strateegia efektiivsust koroonaviiruse teemalistest negatiivsetest uudistest tingitud emotsioonide reguleerimisel. Uuringus oli kokku viis tingimust: emotsiooni ja olukorra ümberhindamine, emotsiooni ja olukorra eesmärkide valguses ümberhindamine ning passiivne kontrolltingimus. Uuring viidi läbi kogemuse väljavõtte meetodi abil, kus inimestel (N = 736) tuli viiel järjestikusel päeval täita meili teel saadetud küsimustik. Uuring leidis, et koroonaviiruse teemalised uudised suurendasid inimestes hirmu, viha, vastikust ning vähendasid rahulolu, kergendust ja ootust. Ainukeseks efektiivseks strateegiaks emotsioonide reguleerimisel osutus emotsiooni ümberhindamine, mis vähendas negatiivsete, kuid ei suurendanud positiivsete emotsioonide osakaalu. Tulemustest võib järeldada, et ümberhindamine on efektiivne strateegia uudistest tingitud negatiivsete emotsioonide alla reguleerimiseks. Samuti toob uuring välja erinevate ümberhindamise strateegiate diferentseerimise olulisuse erinevates kontekstides.Item Vilkumispotentsiaalid emotsioonide regulatsiooni markerina(Tartu Ülikool, 2021) Uutsalu, Liisa; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEmotsioonide regulatsiooni uurimine on oluline selgitamaks eri strateegiate efektiivsust olenevalt olukorrast ja eesmärgist. Emotsiooniregulatsiooni oluliseks tahuks on seejuures afektiivse kogemuse muutumise ajaline dünaamika. Vilkumispotentsiaale (SSVEP) on emotsioonide regulatsiooni ajalise dünaamika uurimiseks veel vähe rakendatud, kuid mitte afektiivses kontekstis saadud tulemused viitavad, et võib olla selleks paljulubav meetod. Käesolevas eksperimendis näidati katseisikutele (n = 44) negatiivseid ja neutraalseid pilte ning olenevalt katsetingimusest paluti pilte lihtsalt vaadata või juhtida tähelepanu pildilt kõrvale. Instruktsioon vahetus katse-esituse keskel neljal võimalikul hetkel, et peegeldada olukorda, kus strateegia sisselülitamise aeg võib oluliselt varieeruda. Varasemates uuringutes on leitud, et tähelepanu kõrvalejuhtimine vähendab gammasagedusliku vilkumise amplituudi, kuid läbiviidud eksperimendis amplituud üllatuslikult hoopis suurenes. Emotsioonide regulatsiooni uurimustes sagedasti kasutatud LPP metoodika peegeldas katseinstruktsioonide erinevusi vahetult pärast stiimuli esitust, SSVEP seejuures peegeldas strateegiate erinevat töötlust ka pärast strateegia vahetust. SSVEP rakendatavus afektiivsete protsesside peegeldamisel vajab siiski veel edasist uurimist, iseäranis saadud tulemuste seoseid stiimulmaterjali komplekssuse või silmaliigutuste suhtes.