Characterization of Myg1 gene and protein: expression patterns, subcellular localization, gene deficient mouse and functional polymorphisms in human

Kuupäev

2010-05-11T06:59:20Z

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Abstrakt

Myg1 is one of the most conserved genes that has been evolutionarily crucial to maintain from protozoans to humans. Despite that Myg1 has not been associated with any remarkable disease conditions or fundamental cellular processes. The main purpose of the current study was to characterize Myg1 (Melanocyte proliferating gene 1) gene and to generate relevant data about this novel gene and protein. In our study group, Myg1 was first identified as a most extensively up-regulated gene in the amygdaloid area of rats after cat odour-induced anxiety (Kõks et al, 2004). Studies linked to the current dissertation were designed to shed light on the function of the Myg1 gene that had previously been cited in only one scientific abstract (Smicun, 2000) describing Myg1 as a highly expressed gene in freely proliferating melanocytes and downregulated in malignant melanoma cells. In the current study we found that in adult tissues Myg1 mRNA expression is ubiquitous and homogeneous; in different embryonic phases Myg1 expression is characterized by a specific pattern and dynamic intensity, indicating developmental impact of Myg1. Myg1 localizes in the nucleus and mitochondria and we also demonstrated the existence of nuclear and mitochondrial targeting signals in the N-terminal region of human and mouse Myg1 proteins. We showed that Myg1 4Gln allele that has remarkable prevalence in the Nigerian population, disturbs mitochondrial entrance of Myg1. Because our subjects from the Estonian population were consistently homozygous for Myg1 4Arg allele, we can not confirm the relevance of Myg1 Arg4Gln, but our current results suggest that Myg1 has indispensable functions in the mitochondria. According to our studies it is most likely that Myg1 is involved in cellular pathways implicated in cellular stress, immune response, development and metabolism. Phenotyping of Myg1-deficient mice revealed that Myg1 (-/-) mice are vital, fertile and display no gross abnormalities. Myg1-deficiency caused moderate alterations in anxiety-related behaviour and stress-reactions in mice, but also remarkable reduction of sex-dependent behavioural differences. In our primary screen Myg1-deficient mice displayed no significant alterations in immune response or metabolic activity but several mild tendencies encourage us to study these functions further in Myg1 (-/-) mice. Both MYG1 promoter polymorphism -119C/G and Arg4Gln polymorphism in the mitochondrial signal of Myg1 have a functional impact on the regulation of the MYG1 gene. Our in vivo and in vitro promoter activity analysis together with association analysis confirms that -119C/G polymorphism influences MYG1 mRNA levels. Our results suggest that more active -119G is the risk-allele for the development of vitiligo and more specifically risk-allele for the maintenance of the active progression stage of the disease.
Myg1 geen tuvastati algselt hiirte melanotsüütidest (Smicun, 2000), ning sellest tuleneb ka geeni nimi: “Melanotsüüte prolifereeriv geen 1” (Melanocyte proliferating gene 1, Myg1). Meie laboris tuvastati Myg1 esmalt geenina, mille ekspressioon rottide amügdalas märkimisväärselt tõusis (1,8-kordne mRNA taseme tõus) pärast seda, kui rotid puutusid 30 minuti jooksul kokku stressitekitava kassilõhnaga (Kõks et al, 2004). Järjestuse homoloogia alusel peetakse Myg1 valku oletatavalt fosfoesteraasiks ning lisaks võib andmebaasidest leida informatsiooni, et tegemist on väga konserveerunud geeniga: Myg1 on evolutsiooni käigus säilinud kõikides eukarüootides alates pärmist inimeseni, ent esineb ka mõnedes ainuraksetes algloomades. Kuna spetsiifilisemad uurimused Myg1 valgu kohta puudusid, siis viidi käesolevas töös läbi katsed eesmärgiga iseloomustada Myg1 geeni ja valku igakülgselt, alates ekspressioonimustrist, rakulisest paiknemisest ja geeni puudlikkusega hiire fenotüübi iseärasustest ning lõpetades selle algselt melanotsüütidest tuvastatud geeni võimaliku osalusega pigmentatsioonihäire vitiliigo kujunemisel. Myg1/MYG1 geen kodeerib laialdase ekspressioonimustriga transkripti, millel on dünaamiline ekspressioonitase nii embrüonaalse kui postnataalse arengu käigus. Täiskasvanueas muutub Myg1/MYG1 geeni ekspressioon reaktsioonina erinevatele haigus- või keskkonna seisunditele. Myg1 valk paikneb raku mitokondrites ning tuumas, kuhu valk suunatakse N-terminuses asuvate signaaljärjestuste põhjal. Arg4Gln mutatsioon mõjutab Myg1 valgu transporti mitokondritesse ning Myg1 4Gln mitokondritesse ei viida. Kokkuvõtvalt võib meie tulemuste põhjal öelda, et Myg1 valk osaleb kõige tõenäolisemalt raku stressi, immuunvastuse, arengu ja metabolismiga seotud radades. Ärevuse ja stressiga seotud testides ilmnenud mõõdukad kõrvalekalded Myg1-puudulikkusega hiirtel kinnitavad, et Myg1 on vajalik stressiolukordades. Vähenenud soospetsiifilised erinevused Myg1-puudulikkusega emaste ja isaste hiirte vahel aga viitavad, et tegemist võib olla faktoriga, mis reguleerib soospetsiifilist käitumist ja füsioloogilisi reaktsioone. -119C/G promootori polümorfismi aktiivsem alleel (G) on vitiliigo puhul riskialleeliks eelkõige aktiivselt progresseeruva vitiliigoga haigete grupis. Tõenäoliselt on aktiivsema alleeli sagedasem esinemine seotud kõrgenenud MYG1 geeni ekspressioonitasemega vitiliigohaigete patsientide kahjustatud nahas ning aktiivse vitiliigo puhul ka vitiliigopatsientide terves nahas.

Kirjeldus

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.

Märksõnad

Viide