Creating coherent texts in English as a foreign language: theory and practice

Date

2010-10-13

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Doktoriväitekiri käsitleb eesti autorite probleeme ja vajadusi ingliskeelsete akadeemiliste tekstide loomisel. Hästi kirjutatud, loetav ingliskeelne tekst tähendab adekvaatselt, sidusalt ja loogiliselt edasi antud sisu teksti makrotasandil ning alles seejärel korrektsust grammatilises ja ortograafilises vormistuses teksti mikrotasandil. Eesti autorid keskenduvad ingliskeelse teksti loomisel ja redigeerimisel pigem teksti mikrotasandile, teksti sidususe ja organisatsiooniga seotud keelelisi probleeme ei teadvustata, neid peetakse oluliselt vähemtähtsaks või koguni ebaoluliseks. Edukama rahvusvahelise suhtluse nimel peaksid eesti autorid paremini tundma anglo-ameerika tekstiloomet ja selle iseärasusi. Väitekiri uurib eesti üliõpilaste kui tulevaste akadeemiliste kirjutajate oskusi ingliskeelsete tekstide loomisel ja vormistamisel ning tutvustab diskursusel põhinevat akadeemilise inglise keele kirjutamiskursust (discourse-oriented EAP writing module). Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus annab kirjutajatele oskused lugejasõbralike ingliskeelsete tekstide loomiseks ja aitab juhtida tähelepanu teksti sisu kandvatele tasanditele ning lugeja ootustele paremini kui traditsiooniline teksti pealispinnale suunatud leksiko-grammatiline keeleõpetus. 73 üliõpilase inglise keeles kirjutamise oskust ja selle võimalikku arengut makro- ja mikrotasandil analüüsiti empiirilise uuringu (2004–2008) raamides kahel keeleoskuse tasemel (B2 ja C1 Euroopa keeleõppe raamdokumendi 2001 järgi) kahes testigrupis (Tallinna Tehnikaülikool) ja kahes kontrollgrupis (Põhja-Ameerika Ülikoolide Teabekeskus ja Eesti Infotehnoloogia Kolledž). Testigruppides viidi läbi diskursusel põhinev akadeemilise inglise keele kirjutamise katsekursus, kontrollgruppides rakendati tavapäraseid keeleõppemeetodeid. Töö tulemused viitavad testigrupi üliõpilaste tekstitasandil kirjutamise oskuste ja teadmiste arengule, anglo-ameerika tekstiloome aluste mõistmisele ja kirjutamisprotsessi paremale tundmisele ning õppurite motivatsiooni ja enesekindluse kasvule inglise keeles kirjutamisel. Tähelepanu väärivalt kasvas testigrupi B2-taseme õppurite kirjutamisoskus viies kirjutamise aspektis (stiil, organisatsioon, grammatika, sõnavara ja sisu), mis viitab võimalusele, et loogiliselt sidusaid ingliskeelseid tekste suudavad luua ka madalama keeleoskusega, kuid anglo-ameerika tekstiloome põhimõtteid teadvustavad autorid. Kontrollgrupi käsitlus inglise keeles kirjutamisest õppeprotsessi käigus märkimisväärselt ei muutunud. Doktoriväitekirjas esitatud tulemused kinnitavad diskursusel põhineva kirjutamisõpetuse strateegiate ja meetodite tõhusust ning osutavad vajadusele täiustada akadeemilise inglise keele kirjutamisõpet Eesti kõrgkoolides. Diskursusel põhinev kirjutamisõpetus teadvustab anglo-ameerika akadeemilise kirjutamise norme ja tavasid ning aitab luua rahvusvahelisele lugejaskonnale hästi loetavaid-mõistetavaid tekste. Kuigi ehk tõhusam kõrgema inglise keele oskusega õppurite õpetamisel, juhib diskursusel põhinev kirjutamisõpetus ka vähema keeleoskusega õppurite tähelepanu tekstiloome põhimõtetele juba keeleõppe varasemas järgus.
Writing in English has become an important tool for communicating knowledge in today’s international academic discourse community. The need to fully participate in the activities of this community has motivated also Estonian academic writers to produce increasingly more academic prose in English. There is a considerable concern, however, that Estonian writers are not sufficiently knowledgeable about the cross-culturally different norms and conventions of the Anglo-American writing style and lack discourse and socio-cultural competences in English writing necessary for them to succeed in the target discourse community. Previous studies (Rummel 2005) have revealed that, apparently due to the dominance of traditional grammar- and lexis-driven English language instruction at school, Estonian writers tend to consider mastery of grammar and lexis as one of the key contributors to the production of effective English texts, whereas they attribute minimal significance to text level aspects of discourse in this process. In order to remedy this communicative deficiency in writing and raise Estonian academic writers’ awareness of the important textual aspects of English written discourse a renewed perspective for teaching writing will be required. This doctoral thesis attempts to investigate whether discourse-oriented teaching of English academic writing could raise Estonian writers’ awareness of the Anglo-American academic writing norms and principles and thus enable them to enhance the communicative quality of their English texts; whether a discourse perspective to teaching writing could encourage writers to switch their attention away from sentence-level aspects of writing and enable them to focus their attention to the global aspects of text construction instead; and whether discourse-oriented teaching of writing could be beneficial also for writers at lower levels of English language proficiency. The thesis addresses the findings of a two-phase empirical study (2004-2008) conducted with 73 students of three tertiary settings of Estonia (Tallinn University of Technology, The Educational Advising Center of Northern American Universities and the Estonian Information Technology College) at two different levels of L2 proficiency (Level B2 and Level C1, CEFR) in two test samples, taught in an experimental discourse-oriented EAP writing module, and two control samples, taught under traditional L2 instructional methods. The research instruments included student pre-course needs analysis questionnaires, student post-course evaluation questionnaires and expert reader evaluation of student pre-course and post-course experimental texts. The outcomes of the research appear to confirm the positive effect of discourse-oriented teaching of English academic writing on the communicative quality of Estonian writers’ English texts. The research outlines writers’ perspective needs in English academic writing instruction and suggests practical implications for instructors and researchers to be able to conform to these needs. Implications of the research include the necessity of raising writers’ awareness of the textual and socio-cultural aspects of English academic writing through a renewed discourse perspective for EAP writing instruction in Estonia.

Description

Keywords

doktoritööd, inglise keel

Citation