Kurtide nimepärimuse aspekte: puudelisuse ja kurdiksolemise folkloristlik uurimus

Date

2011-07-27

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Doktoritöös, mis koosneb teoreetilisest sissejuhatavast osast ja neljast artiklist, on käsitletud Eesti kurtide kogukonda, lähtudes kurtuse kultuurilisest käsitusviisist. Kurtide folkloori on uuritud seoses kurdiksolemise ja puudelisuse teemaga üldisemalt. Kurtide kakskultuursus väljendub näiteks nimepärimuses. Väitekirja keskmes on nii isiku- ja kohanimede keeletasand kui ka rühmasisene kasutamine. Viipenimesid analüüsitakse seostatuna kõneldava keelega ja kuuljatega kui kurtide vaatepunktist kultuurilise „teisega“. Eesti viipenimesid on vaadeldud üldisemas kultuurilises kontekstis, võrreldud rahvusvahelise uurimismaterjaliga. Töös on välja toodud eesti isiku- ja kohaviipenimede peamised moodustusviisid, funktsioonid ja tähendused kogukondlikus suhtlemises. Ametliku, kirjaliku ees- ja perekonnanime kaudu ollakse ühenduses enamuskultuuri ehk kuuljate maailmaga, kuid paralleelselt luuakse ja pannakse viipenimesid. Nimepärimuse käsitlemine seab uurija ette mitmeid probleeme nagu näiteks viipenimede määratlemise ja tõlkimise küsimus kõneldava keele kontekstis. Lahendusvõimaluseks on dialoogilisus: arvestamine mõlema, nii kurtide kui kuuljate keele- ja kultuuriruumiga. Kurtide folkloor tervikuna peegeldab kurdiksolemise kogemust kui kultuurilist teisitiolemist kuulvas ja kõnelevas maailmas.
The present dissertation, which consists of a theoretical introduction and four articles, studies the Estonian Deaf community, guided by a cultural approach. Deaf folklore has been studied in relation to Deafhood and disability in general. Biculturality of Deaf people is expressed e.g. in name lore. Thus, the central point of the current dissertation is at a linguistic level as well as exploiting personal and place names in community’s communication. Name signs are analyzed in connection with spoken languages and with hearing people as cultural "other" from Deaf people’s point of view. Estonian name signs are viewed in a general cultural context and compared to international research results. The Estonian name signs’ formation, functions, and meanings in the community’s communication were studied. Deaf people are related to the hearing world by formal, written first and last name, but in parallel, the name signs are formed and given. The researcher of name lore is confronted with a number of problems, such as the questions of definition and interpretation of name signs in the context of spoken languages. One possible solution is a dialogic approach: considering both Deaf and hearing linguistic and cultural spaces. Deaf folklore as a whole reflects Deafhood as an experience of cultural difference in a hearing and speaking world.

Description

Keywords

folkloristika, Eesti, kurdid (vaegkuuljad), kuulmispuuded, isikunimed, kohanimed, viipekeel, grupikommunikatsioon, folklore, Estonia, deaf people, hearing deficiancy, anthroponyms, toponyms, sign language, group communication

Citation