Tartu loovettevõtjate loome- ja majandamispraktikad: pinge ja kooskõla

Date

2013

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Töö eesmärk oli uurida loovettevõtjate igapäevatöös avalduvaid loome- ja majanduspraktikaid ning nende koosmõju. Samuti analüüsida turunduse kui loomemajanduses esineva lõhe ja vastuolu tasakaalustaja rolli. Eesmärgi saavutamiseks viisin läbi süvaintervjuud ning vaatlused Tartu loomemajanduskeskuses tegutseva nelja ettevõtte esindajatega. Töö peamiste järelduste kohaselt esinevad nii loome- kui majanduspraktikad loovettevõtjate igapäevatöös väga erinevalt. Kui majandus avaldus ettevõtete igapäevatöös peamiselt samade tegevuste näol (arvestused, ostu-müügi tehingud jne), siis loometegevused avalduvad eelkõige ettevõtte tegutsemisvaldkonnast ja tööspetsiifikast lähtuvalt. Üks ühine nimetaja loovettevõtjate loome- ja igapäevategevustes on kirg oma tegemiste ja mõtete vastu. Loomemajanduse vastuolulisusest tingituna on aga loovettevõtjatel raske leida loometegevusest saadavat kirge samapalju ka majandus- ja majandamistegevustes. Tööprotsessis avalduvad loome- ja majanduspraktikad loomulikult, ära majandamise soov innustab tagant loominguga tegelemist ning looming saab väljundi tänu majanduslikele ressurssidele. Kui rohkem kirge näevad loovettevõtjad oma igapäevatöös just loometegevustes, siis lõppkokkuvõtteks on ettevõtjate igapäevatöö rohkem mõjutatud siiski majandustegevustest. See selgus nii vaatluste kui ka intervjuude käigus, kus loovettevõtjad pidid oma tööprotsessis loome- ja majandustegevuste osakaalu määrama. Selgus, et üle poole ettevõtete igapäevatööst hõlmavad just majandus- ja turundustegevused. Loovettevõtjate igapäevatöö on paratamatult sõltuv majanduspraktikatest, kuid turundustegevused on need, kus looming ja majandus hakkavad n-ö koos töötama ja üks ei domineeri teise üle. Tulemustest selgus, et see hüpotees peab paika. Turundustegevused kannavad endas küll majanduslikku eesmärki, kuid nende rakendamisel kasutavad ettevõtjad oma loovust. Seega on võimalik loomemajanduses esinevaid lahkhelisid pehmendada just turunduse edendamise ja õhutamisega loomekommuunides ning loovettevõtjate hulgas. Kuna loovklass erineb klassikalisest äriklassist, ei pruugi loovettevõtjate turundusprobleeme parandada klassikalised ärimajandusele mõeldud turunduskoolitused. Loovettevõtjate jaoks on väga oluline, et nad leiaksid oma ettevõtmistes kire ja teeksid seda emotsiooniga, mida on raske saavutada, kui keegi, kellega nad ei suhestu, jagab neile juhtnööre, mis neist lõppkokkuvõttes kaugeks jäävad. Seetõttu oleks kõige mõttekam makrotasandil loomemajanduse õhutamiseks toetada loomekommuunide loomist, et sarnased inimesed saaksid õppida teineteiste vigadest ja õnnestumistest. Loomemajandus kui tänapäeva ühiskonnas uus praktika, kätkeb endas paratamatut olemuslikku kahepoolsust. Kuigi erinevad autorid on väitnud, et kultuuri- ja majandusvälja polegi võimalik omavahel ühendada, eksisteerib tänapäeval loomemajandus, kõigi eelarvamuste kiuste. Et loomemajandus kui reaalselt ühiskonda turuväärtust ja majanduslikku kasu tootev sektor jääks püsima, on vaja teadvustada loomemajanduses eksisteerivat olemuslikku lahkheli ning püüda lahendada seda see nii mikro- kui makrotasandil. Mikrotasandil peavad loovettevõtjad leidma tasakaalu oma igapäevatöös esinevate vastuoluliste tegevuste vahel, tuleb leida kirg kõigis oma tegemistes. Makrotasandil tuleb teadvustada turunduse kui loomemajanduse n-ö mootori tähtsust ning viia ellu innovatiivseid tegevusi selle õhutamiseks ja toetamiseks.

Description

Keywords

Citation