Ökopoodide ärimudelite kujundajad - eri võimalused

Date

2013

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Ühiskonna heaolu silmas pidav ettevõtlus on kiiresti muutumas üheks võimsaimaks 21. sajandi ärimudeli kontseptsiooniks, mille taga seisavad ettevõtjad sotsiaalse missiooniga pakkuda lahendusi erinevatele sotsiaalsetele probleemidele. Tegemist on suhteliselt uue suunaga ettevõtluses, mis tegutseb peamiselt valdkondades, kus traditsiooniliste mittetulundusühingute ja omavalitsuste tegevused ei ole seni edukad olnud. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millistest komponentidest koosnevad ökopoodide ärimudelid ning milline nägi välja nende loomise protsess idee sünnist teostuseni. Eelnevate elementide kirjelduse juures oli oluline ettevõtjate ehk ökopoodide omanike enda nägemus poe olemusest ning see, kuidas nad poega seotud tegevusi mõtestavad. Töö eesmärgiks oli uurida ökopoodi kui nähtust ning analüüsida selle rolli ühiskonnas ning ettevõtluskeskkonnas. Tulenevalt uurimustöö eesmärgist tutvustasin töö teoreetilises osas ärimudeli ja ettevõtlusega seotud mõisteid. Samuti andsin ülevaate Osterwalderi kujundatud ärimudelist, mis oli empiirilise töö aluseks. Bakalaureusetöö eesmärkide täitmiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit ning intervjueerisin kolme ökopoe omanikku ning viisin poodides läbi vaatlused. Siinsete uurimusobjektide puhul oli ettevõtjatele poe avamise tähtsaks ajendiks ettevõtja soovid luua enda ettevõte, milleks osutus ökopood kas ettevõtja enda huvidest lähtuvalt, tulenedes juhuslikust võimalusest või varasema ökokaupadega kokkupuute põhjal. Ühiseks nimetajaks kõikide poodide puhul on ka varasem ettevõtlus-või juhtimiskogemus ja võimalus investeerida poe tegevusse. Ökopoodide ärimudelite kõige silmapaistvamad komponendid on poe väärtuspakkumine, suhted klientidega ja tarnijatega ning ettevõtte finantsstrateegia. Kõige suurem mõjuvõim poe sortimendi kujundamisel on klientidel, kelle soove ja vajadusi arvesse võttes ettevõtjad kauplusesse tooteid lisavad. Kogukonna poe ja Vahendaja puhul saadakse informatsiooni kliendiga isiklikult suheldes, kuid Ärikett analüüsib klientide ostukäitumisi. Samuti on viimasel ökopoel kõige pikemaajalisem kogemus ökopoe juhtimisel, mille põhjal poega seotud otsuseid tehakse. Poodide sortimendi kujundamisel mängib tähtsat rolli suhe tarnijatega, kellelt Kogukonna pood ja Vahendaja ootavad pigem sõbramehelikumat suhtlust. Kogukonna poe finantsstrateegia järgi hoitakse kogu teenitud kasum ettevõttes sees, mis võimaldab ettevõttel pakkuda laiemat sortimenti ning hindu madalal hoida. See kinnitab teoreetikute lähenemist, et ökoettevõtluses keskendutakse pigem kasumi paigutamisele ettevõttesse tagasi, et oleks võimalik oma klientidele veelgi paremaid hüvesid pakkuda. Tegemist on kohati omamoodi mitte ärilise, vaid pigem ühistulise lähenemisega ärile. Äriketi strateegiaks on laiendada ökokaupade turgu ning nende ambitsioonid on pigem seotud ettevõtte tegevuse laiendamisega. Ettevõtte väärtusahel seab tippu eelkõige kliendi, kes ettevõttesse raha toob ning kelleta poed tegutseda ei saaks. Erinevused poodide tegevustes seisnevad selles, kuidas sellele kliendile lähenetakse. Siin on poodide tegevuses ka lahknevused selle koha pealt, kas poodi kujundatakse vastavalt kliendi soovidele või proovitakse klientide käitumist muuta nii, et see oleks kasumlik ühiskonna ja ettevõtte vaatenurgast. Tulevased uurimustööd võiksid proovida kaardistada ökonišši kliendi vaatest lähtuvalt. Sellest tulenevalt oleks võimalik konstrueerida ja otsida uut mudelit, mis aitaks veelgi paremini ühiskonna ökoambitsioone realiseerida.

Description

Keywords

Citation