Meditsiinitöötajate streigi kajastamine ETV uudistes
Date
2013
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsisin meditsiinitöötajate streigi
kajastamist Eesti Televisiooni eestikeelsetes uudistesaadetes streigi esimesel ja
viimasel nädalal (01.10.2012-07.10.2012 ning 22.10.2012-28.10.2012). Uudised on
võetud kõikidest sel perioodil eetris olnud “Terevisiooni” ning “Aktuaalse kaamera”
saadetest.
Selleks, et saada uurimusest võimalikult mitmekülgne tulem, kasutasin
kombineeritud sisuanalüüsi - kasutasin andmete kogumiseks ja analüüsimiseks
kvantitatiivset uurimismeetodit ning kvalitatiivsestest meetoditest diskursusanalüüsi
ning semistruktureeritud intervjuusid. Kirjutasin välja analüüsitud nädalatel eetris
olnud streigiteemalsied uudistekstid, mida analüüsisin diskursusanalüüsi meetodil.
Toimetajatega viisin läbi intervjuud, saamaks andmeid selle kohta, kuidas toimetus
streigi kajastamiseks valmistus ning kuidas kujunesid uusilugude fookused.
Kvantitatiivse uurimismeetodiga analüüsisin uudiste pikkust ning hulka - loendasin
kokku erinevat tüüpi uudiskajastused ning arvestasin välja uudiste pikkused. Seejärel
võrdlesin tulemusi uudiste etaloni pikkusega, et saada ülevaade sellest, kuivõrd erines
streigiuudiste pikkus klassikaliste uudiset pikkusest. Analüüs võimaldas teha järeldusi
nende kahe nädala kajastamisviiside kohta. Täpsemalt analüüsisin sel perioodil eetris olnud uudislugudes esinenud
kõneisikuid, teemade fookusi, fookuste muutumist nädala jooksul ning teemale
pühendatud aega uudistesaadetes. Samuti uurisin, missugustel erinevatel viisidel
streigiteemalisi uudiseid auditooriumini toodi. Lisaks analüüsisin oma
bakalaureusetöös seda, missuguse ulatusega meedikute streigiteemat kajastati ning
missugune osa oli kajastamisel uudistetoimetuse korrespondentidel.
Bakalaureusetöös tehtud analüüs baseerub kombineeritud meetodil. Kasutatud
on diskursusanalüüsi, semistruktureeritud intervjuusid ja kontentanalüüsi. Nii kogusin
informatsiooni, mis võimaldas analüüsida meditsiinitöötajate streigi kajastamist
erinevatest vaatepunktidest lähtudes.
Tulemused näitasid, et meditsiinitöötajate streik oli uuritud nädalatel Eesti
Televisiooni uudistetoimetuse agendas esikohal. Teemat püüti kajastada võimalikult
laialt. Analüüsitud nädalal kasutati streigiteema kajastamiseks palju erinevaid uudise
edastamise viise, samuti olid uudiste fookused erinevad (esines nii patsiendikeskseid uudiseid kui meditsiinipersonali keskseid uudiseid, samuti analüütilisi uudiseid).
Streigiteemalisi uudiseid tegid analüüsitud nädalatel pooled sel ajal tööl olnud
“Aktuaalse kaamera” toimetajad. Erinevate toimetajate rohkus võimaldas anda
teemale erinevaid lähenemisnurke ja fookusi. Samuti näitas erinevate toimetajate
kaasamine teema olulisust ning päevakajalisust.
Kajastuse ajalist ulatust uurides selgus, et suurem osa analüüsitud perioodil
eetris olnud uudistest ületas klassikalise uudise mahtu märkimisväärselt (enamasti
kolmandiku võrra). Eriti ilmnes see tendents reporterilugude puhul, kus suurem osa
lugudest ületas kahe minuti piiri, ulatudes kolme minutini. Kõige enam peeti ajalisest
piirangust kinni ankurbeta uudiste puhul.
Töös võrdlesin ka “Terevisiooni” ja “Aktuaalse kaamera” kajastuste erinevusi.
Selgelt tuli välja tendents, et “Terevisioon” kaasas streigiteemalistesse uudistesse
vähem allikaid ning kasutas teema kajastamisel peamiselt refereeringuid allikate
ütlustest. “Aktuaalne kaamera” seevastu kasutas uuritud perioodil rohkesti erinevaid
allikaid.
Allikate kasutamist uurides selgus tendents, et Eesti Televisiooni uudistes
kasutatakse vähemalt kaht allikat, sageli ka kolme-nelja allikat. Seejuures püütakse
allikate sõnavõtte vastandada, tuues nii esile konflikti ja tekitades diskussiooni.
Allikad esinesid uudiskajastuses neljas kategoorias: eksperdid, võimuesindajad,
tavakodanikud ja välisallikad. Kõige rohkem oli allikate hulgas eksperte, neile
järgnesid tavainimesed, võimuesindajad ning üks rahvusvahelise organisatsiooni
välisallikas. Seejuures oli ametlikke allikaid kasutatud oluliselt rohkem kui
tavainimesi.
Samuti selgus analüüsist, et nii “Terevisiooni” kui ka “Aktuaalse kaamera”
eetris olnud streigiteemalised uudiseid olid tehtud valdavas osas Tallinnas.
Korrespondentide tehtud streigiteemalisi uudiseid oli “Aktuaalse kaamera” ja
“Terevisiooni” uudiste eetris analüüsitud perioodil kokku kaks, mis näitab teema
geograafiliselt kitsast ulatust.
Analüüsist selgus, et meditsiinitöötajate streigi esimesel nädala esimeses
pooles pühendati Eesti Televisiooni eestikeelsetes uudistesaadetes streigi
kajastamisele oluliselt rohkem aega kui nädala teises pooles. Nädala teises pooles
teema üldiselt vaibus. Pikemat kajastust leidis teema taas pühapäeval eetris olnud
nädalat kokku võtvas saates “Aktuaalne kaamera. Nädal”. See võimaldas läheneda
teemale süvitsi ja analüütiliselt. Meedikute streigi viimasel nädalal oli kajastuste hulk oluliselt vähenenud.
Peaaegu endises rütmis jätkas kajastamist “Terevisioon” – viiest eetripäevast neljal
kajastati ka meedikute streiki. “Aktuaalne kaamera” kajastas viimasel nädalal streiki
peamiselt ühe uudisega päevas. Erandiks oli neljapäev, kui streik peatati. Siis oli
eetris viis streigiteemalist uudist. Nädalavahetusel enam streigiteemale tagasi ei
vaadatud, samuti ei leidnud meedikute streik kajastust pühapäeval eetris olnud saates
“Aktuaalne kaamera. Nädal”.
Edasistes uuringutes võiks analüüsida, kui pikalt streik uudistetoimetuse
agendat mõjutab ning kuidas muutub streigi kajastamine ning uudiste fookused
pikema aja jooksul (näiteks nelja nädala pikkusel perioodil). Samuti võiks edasistes
töödes analüüsida, kas ja kuivõrd mõjutab ulatuslik streik välisuudiste osakaalu Eesti
Televisiooni uudistesaadetes.