Show simple item record

dc.contributor.authorSarv, Anu
dc.date.accessioned2013-08-27T11:26:29Z
dc.date.available2013-08-27T11:26:29Z
dc.date.issued2013-08-27
dc.identifier.isbn978–9949–32–352–4 (trükis)
dc.identifier.isbn978–9949–32–353–1 (PDF)
dc.identifier.issn1406–9520
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/32487
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractÕppejõud on võtmeisik selleks, et ülikool oleks suuteline täitma ühte enda peamistest ülesannetest- pakkuda kaasaegset ja kvaliteetset kõrgharidust. Samas aga võib sageli juhtuda, et paljud ülikoolis akadeemilistel positsioonidel töötavad inimesed ei taju, et õpetamine ülikoolis omaks väärtust ning veel vähem on valmis end määratlema ennekõike kui õppejõudu. Käesoleva doktoriväitekirja eesmärgiks on analüüsida Tartu Ülikoolis õppejõutööd tegevate inimeste kirjeldusi selle kohta, mis toetab või takistab, ning mis ja kuidas mõjutab nende enesemääratlemist õppejõuna. Teooria järgi on (professionaalne) enesemääratlemine pidev protsess, milles omavad mõju erinevates rollides saadud kogemused, millised on tajutud ootused oma töörollile väljastpoolt ning see, millise tähenduse inimene neile annab. Need tähendused, mida tajutakse väärtuslikena moodustavad inimese jaoks kujutluse professionaalsest ideaalist, mis hakkab toimima nagu eesmärk, mille suunas sisemiselt liigutakse. Kogemustele tähenduse andmine sünnib aga pidevas suhtlus- ja teadvustamisprotsessis, milles suurimat kaalu omab töökeskkonnas toimuv kommunikatsioon. Antud töös on uuritud, millisena kirjeldavad õppejõud kujutlust endast ideaalis ning milliste kogemuste kaudu on need ideaalid kujunenud ning kuivõrd õppejõud leiavad enda ideaali vastavuses olevat neil endil olemasolevate omadustega. Uurimusest selgub, et õppejõu ideaalides kirjeldatakse peamiselt isikuomaduste, erialaste teadmiste ja õpetamisoskuste valdkonda langevaid omadusi ning nende osakaal muutub ajas ja erinevates rollides saadud kogemuste mõjul. Näiteks õpetamiskogemuse kasv muudab õppejõu ideaalis olulisemaks just õpetamisoskustega seonduvad kvaliteedid. Kogemused näiteks koolitaja või mentori rollist on aidanud kaasa eneseanalüüsi oskuse arengule ning seetõttu on selliste kogemustega õppejõududel ideaalis olulisel kohal õppimisvõime. Üldiselt leidsid õppejõud, et nende ideaalid kirjeldavad neil olemasolevat potentsiaali või midagi, mis on juba olemas, aga vajab edasiarendamist, kinnitades väidet, et ideaalide kaudu on võimalik uurida inimese enesemääratlust e identiteeti. Enese määratlemine toimub läbi eneserefleksiooni e enese tegevusele ja olemisviisile tähenduste andmise, oma töö ja selle tähenduse üle arutlemise. Seetõttu on doktoritöös eraldi tähelepanu pööratud sellele, kuivõrd ja millist tuge õppejõud ülikoolis enda tegevuse teadvustamisele ja seeläbi enesemääratlemisele kogevad. Kuna uurimus on osalt õppejõudude koolitusest välja kasvanud siis analüüsitakse seda, millisena kogevad õppejõud koolitusgrupis osalemise mõju enda identiteedile õppejõuna ning kuivõrd toetavana tajuvad nad oma vahetut töökeskkonda ülikoolis. Intervjuudest õppejõududega ilmneb, et sageli kogevad nad oma tööüksuses tunnet, et õpetamine ei ole väärtustatud tegevus ning keegi peale nende endi selle teema vastu huvi ei tunne. Seesugune olukord ei toeta aga nende õpetamistegevust ja õppejõuks olemist. Seda aitab leevendada osalus koolitusgrupis, kus on võimalik enda õpetamise arendamise ja õppejõuks olemise üle arutleda, omistada sellele tähendus ning kus kogetakse tuge ja mõistmist teiste koolitusrühmas osalevate kolleegide poolt. Kuna vahetus töökeskkonnas valitsevad arusaamad on sageli just organisatsioonis käibel olevate reeglite ja kehtestatud nõudmiste poolt mõjutatud siis uuriti doktoritöös lisaks seda, kuivõrd õppejõudu ja tema tööd toetavad ja väärtustavad on Tartu Ülikooli reeglid ja nõuded õppejõule. Selgus, et kuigi õppejõud tajuvad, et neilt oodatakse kõrgel tasemel õpetamist üliõpilaste poolt, siis Tartu Ülikooli ametlikud dokumendid, mida uuriti seisuga september 2012, pööravad tähelepanu peamiselt õppejõutöö arvulistele näitajatele. Seda hinnatakse peamiselt õppetundide arvu, üliõpilaste arvu aga näiteks ka avaldatud teadusartiklite arvu järgi. Selline olukord aga ei soodusta õpetamise sisulist väärtustamist ning võib järeldada, et ka õppejõuks olemine ei ole toetatud, kuna õpetamise kvaliteedist ei olene õppejõu käekäik ülikoolis. Kuigi praeguseks on ülikoolis astutud samme õppetöö kvaliteedi hindamise suunas siis antud uurimuse läbiviimise ajaks ei olnud need muudatused veel jõustunud. Kokkuvõtlikult võib uurimuse põhjal tõdeda, et ideaalides kirjeldavad õppejõud enda professionaalse enesemääratlemisega seonduvaid omadusi. Paraku kogevad nad oma vahetus töökeskkonnas ülikoolis sageli puudust kolleegidest, kellega õpetamise teemadel arutleda, mistõttu kannatab ka nende professionaalne enesemääratlemine õppejõuna. See on tingitud osalt ka ülikooli üldisest mõtteviisist, milles õpetamise sisuline pool on enamasti vaid õppejõu enda vastutus. Samas võimaldab osalemine õppejõukoolitusel arutleda kolleegidega õpetamise teemadel ja seeläbi kogeda tuge endale kui õppejõule.et
dc.description.abstractUniversity can fulfil one of its major tasks- providing modern and quality higher education only with the help of a key person of this process- a university teacher. It might often happen that people who hold academic positions at universities do no perceive teaching as a valuable activity; neither do they define themselves first and foremost as a teacher. The aim of the current thesis is to analyse the descriptions provided by the teachers of the University of Tartu that outline what aspects and in what way support or hinder their self-determination as a teacher. Theoretical research claims that (professional) self-determination is a continuous process that is influenced by experience gained in different roles, perceived expectations regarding the professional role that come from outside and the meaning one attaches to the above mentioned notions. The meanings that are perceived as valuable form the vision of a professional ideal of an individual. The particular vision starts acting as an objective to be achieved internally. Attaching meaning to experience takes place in the continuous communication and acknowledgement process. Communication in the work environment plays the leading role in the process. The current thesis researches the descriptions of how teachers ideally visualise themselves, what experience had led to the formation of such ideals and to what extent the ideal corresponds to their existing characteristics. The research reveals that mainly personal characteristics, subject-specific knowledge and teaching skills are focused on while describing ideals. The centre of importance changes in time and under the influence of experience gained in different roles. For instance, the growth of teaching experience attaches more importance on the quality of teaching skills. Experience in the field of training or mentoring support the development of self-analysis and therefore teachers with such experience attach more importance to developing as a teacher. Generally teachers concluded that ideals describe their existing potential or something that they already possess but could be developed further. This supports the argument that one could research self-determination, i.e. identity, on the bases of ideals described. Self-determination actualises through self-reflection, i.e. attaching meanings to the activity and existence, and discussing one’s work and its meaning. Therefore, the current thesis pays special attention on whether and what kind of support teachers experience in acknowledging their activity and realising their self-determination. As the research has its roots in university teacher training, then aspects analysed are related to the influence of participation in a learning group onto university teacher identity and perception of how supportive is the proximate working environment at the institution. The interviews administered reveal that they experience a feeling in their working unit that teaching is not a valuable activity and nobody except themselves is particularly interested in the issue. This kind of situation does not support their teaching activity or being a teacher. This could be alleviated by participation in a learning group where one can discuss the development of teaching skills or being a university teacher, attach meaning to it and where one can experience support and understanding of other colleagues that participate in a learning group. As conceptions prevailing in the proximate working environment are often affected by stated rules and requirements of an organisation, the thesis also weighs whether the stated rules and requirements of the University of Tartu support and value a university teacher and his activity. It appears that although students expect high quality teaching from university teachers, the official documentation of September 2012 mainly focus on quantitative data of teaching activity. It is mostly evaluated on the basis of teaching hours, numbers of students and published scientific articles. This situation does not support substantive valuing of teaching and it could be concluded that being a university teacher is not supported as the quality of teaching does not affect the fate of a university teacher. By today steps have been taken towards evaluating the quality of teaching at the university, though by the time of conducting the current research, these changes have not come into force yet. In conclusion it could be said that the current research proves that university teachers describe characteristics related to their professional self-determination in their visions of ideal. Unfortunately they experience lack of colleagues to discuss teaching in their proximate work environment and therefore their professional self-determination is hindered. Partly it is due to the general way of thinking that teaching is solely the responsibility of a university teacher. Though, participation in teacher training allows discussion with colleagues and their support.en
dc.language.isoetet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes semioticae Universitatis Tartuensis;17
dc.subjectõppejõudet
dc.subjectenesemääratluset
dc.subjecttäienduskoolituset
dc.subjectõpetamineet
dc.subjectteaching staffet
dc.subjectself-determinationen
dc.subjectcontinuing educationen
dc.subjectteachingen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationen
dc.subject.otherväitekiriet
dc.titleÕppejõu eneserefleksioon ja professionaalne identiteet.et
dc.title.alternativeSelf-reflection and professional identity of a university teacher.en
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record