Show simple item record

dc.contributor.authorKukk, Kristi
dc.date.accessioned2013-10-15T10:29:38Z
dc.date.available2013-10-15T10:29:38Z
dc.date.issued2013-10-15
dc.identifier.isbn978–9949–32–396–8 (trükis)
dc.identifier.isbn978–9949–32–397–5 (pdf)
dc.identifier.issn1406–443X
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/33664
dc.description.abstractVäitekirja eesmärgiks on kaardistada Põhjala ja Baltikumi väikerahvuste (eesti, leedu, läti, soome, norra, island) ajalookäsitluste narratiive (nt rahvuse ajaloo kuldne aeg või taassünd) ja nende geneesi ning positsioneerida kirjeldatud pildil eesti ajalookäsitlused. Vaatluse all on ajalooteemalised kooliõpikud ja empiiriline ajalookirjutus ajavahemikul 19. sajandi algusest kuni Teise maailmasõjani. Rahvusliku ajaloomõtte geneesi osas sarnanesid eesti käsitlused teistele vaadeldavatele rahvustele. Vaadeldava perioodi jooksul muutusid ajalookäsitlused üha enam rahvuslikult narrativiseerituks. Käsitluse üldilme muutus ilmalikumaks ja samas ka militaarsemaks. 19. sajandil väljendus käsitlustes rahvuste kultuurilise ja 20. sajandil poliitilise emantsipeerumise soov. Ajaloo narrativiseerimisel tuli arvesse võtta autorite kaasaja rahvuslikke ootusi ja nõudeid ajalooteadusele ning allikates kirjeldatud ajaloosündmusi. Erinevate narratiivide ajaloos positsioneerimise puhul oli seega tegemist küll ajaloolaste valikuga, ent ajaloofaktid seadsid sellele valikule mitmeid piiranguid. See põhjustas ka mitmete vaadeldavate narratiivide küllaltki suure variatiivsuse rahvuste lõikes. Ajaloost otsiti küll sarnaseid asju, ent neid leiti erinevatest kohtadest. Eesti puhul oli ajaloo rahvusliku narrativiseerimise „ülesanne“ vaadeldavatest rahvustest üks lihtsamaid. „Vanad eestlased“ ei käitunud kuigi kristlikult, ent nad käitusid üsna rahvuslikult ja see tegi eesti ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsamaks kui vaadeldavate teiste rahvuste puhul, mis olid sageli hädas just esivanemate mitterahvuslike valikutega. Selles kontekstis tuhmus ka varasema riikliku ajaloo puudumise probleemsus. Ajaloo rahvusliku narrativiseerimise lihtsus võis olla põhjuseks, miks rahvusliku ajalookäsitluse loomiseni jõuti vaatamata hilisele algusele üsna kiiresti ning miks ajalugu omandas eesti rahvuslikus mõttes nii olulise positsiooni.et
dc.description.abstractThe purpose of this dissertation is to map the narratives included in the historiographies (e.g. a Golden Age in the national history or rebirth) of small Nordic and Baltic nations (Estonians, Latvians, Lithuanians, Finns, Norwegians, Icelanders) and to position the Estonian history writing in the aforementioned context. The study reviews school textbooks on history, and empirical historiography from the beginning of the 19th century up to the Second World War. In terms of the genesis of national historical thought, Estonian history texts were similar to other nations viewed. During the period under discussion, history was exceedingly more narrated in a national framework. The general outlook of the historiography grew more secular and militaristic at the same time. In the 19th century, historiography revealed the nations’ desire of cultural emancipation, whereas in the 20th century, they demonstrated the wish for political emancipation. In narrating history, one had to consider the contemporary national expectations of authors, requirements for history as a discipline, and historical events described in sources. Although the positioning of various narratives in history can be said to have been a choice made by historians, it is granted that historical facts set several restrictions to this choice. This is also the reason for the considerably great variation of several viewed narratives across nations. Similar things were searched from history, but they were found from different places. In case of Estonia, the “task” of narrating history in national terms was one of the simplest among the nations in question. “Ancient Estonians” did not behave in a very Christian manner, whereas they acted in a rather nationally motivated way—this made narrating history in national terms easier than it was for other studied nations. Thus, Estonians created a national approach to history quite quickly despite the late start and history acquired such an important a position in Estonian national thought.en
dc.language.isoetet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes historiae Universitatis Tartuensis;32
dc.subjectajalooteaduset
dc.subjectajalookultuuret
dc.subjecthistoriograafiaet
dc.subjectrahvusküsimuset
dc.subjectnarratiivet
dc.subjecteestlasedet
dc.subjectlätlasedet
dc.subjectleedulasedet
dc.subjectsoomlasedet
dc.subjectnorralasedet
dc.subjectislandlasedet
dc.subjectEestiet
dc.subjectPõhjamaadet
dc.subjectBaltimaadet
dc.subject19. saj.et
dc.subject20. saj. 1. poolet
dc.subjecthistorical scienceen
dc.subjectculture of historyen
dc.subjecthistoriographyen
dc.subjectnational questionen
dc.subjectnarrativeen
dc.subjectEstoniansen
dc.subjectLatviansen
dc.subjectLithuaniansen
dc.subjectFinnsen
dc.subjectNorwegiansen
dc.subjectIcelandic peopleen
dc.subjectEstoniaen
dc.subjectNordic Countriesen
dc.subjectBaltic Statesen
dc.subject19th centuryen
dc.subjectfirst half of the 20th centuryen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleVäikerahvuste ajalookäsitluste genees ja narratiivid: Eesti võrdluses teiste Põhjala ja Baltikumi mittedominantsete rahvustega 19. sajandist kuni Teise maailmasõjaniet
dc.title.alternativeThe genesis and narratives of national history writing from the beginning of the 19th century up until World War II. Estonia in comparison with other non-dominant Nordic and Baltic nationsen
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record