Этимологическое исследование некоторых диалектных названий предметов домашнего обихода
Date
2014-05-09
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Käesoleva doktoriväitekirja teema on seotud mitme teadusvaldkonnaga, mistõttu on teoreetiliselt võimalikud selle erinevad käsitlused. Ühe käsitlusviisi kohaselt võib kaasata keelefakte rahvakultuuri rekonstrueerimiseks, teine käsitlusviis lähtuks kulturuloogilistest faktidest varasemate keele olekute fikseerimiseks. Mõlemal lähenemisel on omad positiivsed jooned. Lähtudes keelest ja kasutades võrdlev-ajaloolist meetodit, esineb materjali analüüsis arvatavasti vähem ebatäpsusi ja vigu.
Erilist huvi pakuvad murdesõnad, mis on ammu minetanud oma sisevormi. Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed kasutavad taolisi sõnu pööramata neile erilist tähelepanu ega omistamata erilist tähendust. Seetõttu on need ka uurijate tähelepanusfäärist välja jäänud. Vene kodutarvete murdenimetuste etümoloogiat on üsna vähe uuritud.
Töös piirdutakse kodutarvete üksikute elementide kirjeldamisega. Analüüsitud on 16 lekseemi. Antud sõnade valik on tingitud nende etümoloogilise «selguse» puudumisest M. Vasmeri etümoloogiasõnaraamatus, kus on olemas ka vastav viide. Huvi objektiks on murdelekseemid, milles ei ole selgeid etümoloogiale viitavaid tunnuseid. Need sõnad esinevad ajaloolistes ja etnograafilistes allikates ning murretes, mõned aga sisalduvad vaid vanavene allikates ning on seega aktiivsest keelekasutusest kadunud.
M. Vasmeri sõnaraamatut kasutades on uuritud 16 nimisõna: кукшин, пестер(ь), коморг, кочедык, глёк, тарабарка, борошня, егол, чемеза, паняга, чечень, котуль, балакирь, баклуша, потималка, каганец.
Lekseemide päritolu tõestamiseks on kasutatud foneetilist, semantilist, morfoloogilist ja sõnamoodustuseanalüüsi. On ilmne, et keelematerjali uurimisele etümoloogilises aspektis aitavad kaasa etnograafia, folkloori ja ajaloo andmed. Doktoritöös on materjali analüüsimisel kasutatud eelkõige võrdlev-ajaloolist meetodit ja etümoloogilise analüüsi metoodikat. Lisaks sellele on aktuaalne H. Schuchardti välja töötatud uurimissuund «Wörter und Sachen», mis on üles ehitatud vormist lähtuval ja tähendusele ning funktsioonile viival seletusel. Nimetatud uurimissuuna teine eelis seisneb selles, et sõna vaadeldakse lahutamatus seoses selle abil tähistatud esemega. Kolmas antud uurimuse seisukohalt tähtis metodoloogiline koostisosa seisneb slaavi etnolingvistilise traditsiooni järgimises.
This dissertation attempts to carry out etymological analysis of ethnic-oriented dialect vocabulary. Linguistic schemes are supported predominantly by ethnographic evidence. The picture which has emerged as a result of such approach lacks wholeness because of fractional and isolated nature of analysed subject matter itself. The research problem chosen by the author of this dissertation is the dialect nomenclature of kitchen utensils. 16 nouns of this kind were analysed. The research goal was to study etymological perspective of the nouns kukshin, pester(’), komorg, kochedyk, glyok, tarabarka, boroshnya, yegol, chemeza, panyaga, chechen’, kotul’, balakir’, baklusha, potimalka, kaganets; the tasks of the present research are as follows: а) to explore corresponding realia and comment them from the historic point of view; b) to identify explanations of lexemes’ origin in the literature (monographs, articles and dictionaries); c) to categorise and analyse different viewpoints on these issues; d) specify advantages and disadvantages of suggested etymological solutions; e) to offer new etymological solutions. We resorted to phonetic, word-formation and semantic analysis of the words taking into consideration dialect data in order to achieve the set goal. Besides, semantic analysis has made a considerable impact in defining additional options of lexemes’ etymologisation. We also took into account some folklore peculiarities of using these kitchen utensils. We simultaneously applied different methods of analysing the data: comparative-historical method (internal reconstruction based on the Russian language and external one based on the facts of the Slavic languages); linguistic-geographical, descriptive methods (when we described realities) and others. The author hopes that having applied these methods she managed to devise workable solutions for etymological problems.
This dissertation attempts to carry out etymological analysis of ethnic-oriented dialect vocabulary. Linguistic schemes are supported predominantly by ethnographic evidence. The picture which has emerged as a result of such approach lacks wholeness because of fractional and isolated nature of analysed subject matter itself. The research problem chosen by the author of this dissertation is the dialect nomenclature of kitchen utensils. 16 nouns of this kind were analysed. The research goal was to study etymological perspective of the nouns kukshin, pester(’), komorg, kochedyk, glyok, tarabarka, boroshnya, yegol, chemeza, panyaga, chechen’, kotul’, balakir’, baklusha, potimalka, kaganets; the tasks of the present research are as follows: а) to explore corresponding realia and comment them from the historic point of view; b) to identify explanations of lexemes’ origin in the literature (monographs, articles and dictionaries); c) to categorise and analyse different viewpoints on these issues; d) specify advantages and disadvantages of suggested etymological solutions; e) to offer new etymological solutions. We resorted to phonetic, word-formation and semantic analysis of the words taking into consideration dialect data in order to achieve the set goal. Besides, semantic analysis has made a considerable impact in defining additional options of lexemes’ etymologisation. We also took into account some folklore peculiarities of using these kitchen utensils. We simultaneously applied different methods of analysing the data: comparative-historical method (internal reconstruction based on the Russian language and external one based on the facts of the Slavic languages); linguistic-geographical, descriptive methods (when we described realities) and others. The author hopes that having applied these methods she managed to devise workable solutions for etymological problems.
Description
Keywords
vene keel, etnolingvistika, etümoloogia, sõnavara, murded, võrdlev-ajalooline keeleteadus, kööginõud, Russian language, ethnolinguistics, etymology, vocabulary, dialects, comparative historical linguistics, kitchen utensils