Huvijuhtide ametikasvu seosed tööstressiga
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Abstract
Ametikasvuna mõistetakse pideva ametialase arengu protsessi, mille käigus täieneb ametialane pädevus. Huvijuhtide ametikasvu ja selle seoseid tööstressi ning tööst loobumisega pole Eestis uuritud. Käesolevas töös on vaadeldud huvijuhtide ametikasvu ja tööstressi tunnuseid ning toodud välja peamised põhjused, miks ja kui paljud hetkel töötavad huvijuhid soovivad vahetada oma ametikohta. Hüpoteesina on oletatud, et ametikasvu ning tööstressi tunnuste esinemise vahel on tugev negatiivne seos: mida suuremad on ametikasvu tunnused, seda vähem kogetakse tööstressi.
Andmete kogumiseks kasuti autori poolt koostatud originaalküsimustikku, millega koguti andmeid huvijuhtide ametikasvu tunnuste ning tööstressi tunnuste kohta. Ametikasvu tunnused koondusid faktoritesse motivatsioon, tööroll, töökeskkond ning tööstressi tunnused faktoritesse vaimne tööstress ja füsioloogiline tööstress. Ankeet edastati küsitletavaile internetipõhiselt keskkonnas eFormular.
Ametikasvu motivatsioonifaktori tunnustest tõid üle kogu Eesti vastanud 51 huvijuhti kõige rohkem esile, et nende isikuomadused sobivad ametikohal töötamiseks ning et nad saavutavad endale seatud tööalased eesmärgid. Töörolli faktori tunnuste osas omavad enamus vastanutest selget ettekujutust, milleks on koolis huvijuhi ametikoht ning omandavad meeleldi tööülesannete lahendamiseks vajalike uusi teadmisi ja oskusi.
Tööstressi füsioloogilistest tunnustest toodi kõige enam esile liigset söömist pärast pingelist tööpäeva, lihasvalusid ning unehäireid. Vaimse tööstressi tunnuste osas nõustuti täiesti või suurel määral, et töö juures olles tuntakse rahutust või ärritust ja unustatakse tihti, mida hetk tagasi kuuldi.
Tööstressi ning ametikasvu tunnuste vahel ilmnes tugev negatiivne seos. Kõige enam olid seotud töökeskkond ning nii füsioloogiline kui vaimne tööstress: mida paremana tunnetab vastanud huvijuht töökeskkonda, seda väiksemad on tema näitajad tööstressi osas. Tugev negatiivne seos ilmnes ka töörolli ning vaimse tööstressi vahel: mida rohkem huvijuht oma töörolli mõistab ning väärtustab, seda vähem tajub ta vaimset tööstressi.
Ametivahetuse kaalumise põhjuste osas toodi välja väike palk, liiga palju tööülesandeid ning puuduvad karjäärivõimalused. Enam kui pooled vastajad leidsid, et töö tõttu jääb neil liialt vähe aega eraelule pühendumiseks.
Uuring näitas, et üldiselt on huvijuhtide ametikasvu näitajad hetkel kõrged ning tööstressi näitajad üsna madalad.
Külli Salumäe
huvihariduse lektor
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Description
Keywords
noorsootöötajad, huvijuhid, erialane areng, kompetentsus, tööstress