Samblikupopulatsioonide geneetiline varieeruvus

Date

2014

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Populatsioonigeneetilised uuringud annavad väärtuslikku informatsiooni populatsiooni geneetilise tausta kohta. Teades populatsioonide geenimustreid, on võimalik saada rohkem teada populatsioonide ajaloost, iseloomust ja populatsiooni mõjutanud sündmustest. Töös käsitleti esiteks ülevaatlikult samblike populatsioonigeneetikas kasutatavaid meetodeid. Sel sajandil on samblike populatsioonigeneetikas kasutatud kiireid molekulaarseid markereid, näiteks universaalsete sõrmejälgede meetodeid (RAPD ja AFLP), RFLP, ISSR, rDNA mittekodeerivaid lookusi, valke kodeerivaid lookusi ja mikrosatelliite. Suurimateks takistusteks eri meetodite juures on dominantsus (RAPD, AFLP, rDNA, ISSR) ja multilookuselisus (RFLP, rDNA), mis ei lase analüüsitulemusi õigesti tõlgendada, sest puudub võimalus uurida alleelide sõltumatut avaldumist. Ka homoplaasia esinemine (AFLP meetodi korral) on mõningaseks puuduseks. Osad meetodid (RFLP ja AFLP) on teistest jällegi ajakulukamad, peamiselt vajadusest eeltöödelda DNA-d restriktaasidega. Samblike sümbiontsest iseloomust tingituna on kõige paljulubavamaks populatsioonigeneetiliseks meetodiks populatsiooni tasemel kõrget polümorfismi taset näidanud mikrosatelliidid. Praegu takistab mikrosatelliitide laialdasemat kasutuselevõttu sümbiondispetsiifiliste praimerite vähesus. Üks väheseid samblikku moodustavaid seeni, mille jaoks on mikrosatelliitide praimereid disainitud nii müko- kui fotobiondile, on harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria). Selle sambliku näitel vaadeldi erinevaid tegureid, mis mõjutavad samblike geneetilist mitmekesisust, näiteks looduslikke ja inimtekkelisi häiringuid, elupaiga fragmenteerumist ja kasvukoha kvaliteeti. Selgus, et viimane nimetatutest avaldab tõenäoliselt samblike geneetilisele mitmekesisusele kõige suuremat mõju. Samblike geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks on välja pakutud mitmeid looduskaitselise sisuga soovitusi, mis aga eri autorite puhul osutusid mõnel korral vastuolulisteks. Populatsioonigeneetilisi meetodeid on kasutatud ka muudes valdkondades, nagu ristumissüsteeme, liikide piiritlemist ja populatsiooni struktuuri käsitlevates töödes ning fülogeograafilistes uuringutes. Senised fülogeograafilised uurimused on mõne liigi kohta näidanud, et Põhja-Ameerika populatsioonid on geneetiliselt varieeruvamad kui Euroopa populatsioonid, kuid üldistuste tegemiseks on andmeid veel liiga vähe. Sisukamate tulemuste saavutamiseks on edaspidi oluline uurida rohkem mitmesuguseid, ka laiema levikuga liike, ning ühe liigi populatsioone eri piirkondadest.

Description

Keywords

Citation