Naise representatsiooni muutumine Eesti ajalehtedes 1940. aastal
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida naise kujutamist ajalehefotodel 1940. aastal Uus Eesti ning Rahva Hääle põhjal. Uuringu käigus püüdsin välja selgitada, millised olid peamised erinevused naise kujutamises fotodel vahetult enne Nõukogude okupatsiooni ning selle esimestel kuudel. Et näha, kas naise representsioon oli lisaks visuaalse poole erinevustes ka sisulisi erinevusi, võtsin uurimisse ka kõik ajaleheartiklid, mis rääkisid naisest või milles naisele oli sõna antud.
Andmete kogumiseks kasutasin nii kvantitatiivset meetodit (kontentanalüüs) kui ka kvalitatiivset meetodit (artiklite sisu analüüs).
Uuringus selgus, et mehi kujutatakse ajalehefotodel tunduvalt rohkem kui naisi. Uus Eestis oli 712 fotost 86 protsendil kujutatud mehi ning naisi üksnes 28 protsendil fotodest. Rahva Hääles oli 473 fotost mehi kujutatud 83 protsendi ja naisi 42 protsendil. Kui fotol oli naine ja mees koos, siis peamiselt kujutati neid võrdsena.
Nii Uus Eestis kui ka Rahva Hääles kujutati naisi peamiselt passiivsetena, aga nõukogude ajal suurenes märgatavalt naise kujutamine aktiivsena ja see oli tingitud võimuvahetusega kaasnenud muutustest ka ideoloogiates ning väärtustes.
Vabariigiaegset naist kujutati moest ja meelelahutuslikust kultuurist huvitatuna (nt rohkelt riietusesemete ja teatritükkide/filmide reklaame ning artikleid). Nõukogudeaegset naist kujutati aga iseseisva töölisena näiteks vabrikus. Uurimustulemused näitasid, et peamised erinevused naise kujutamises ajalehefotodel 1940. aastal olid tingitud vabariigiaja ja Nõukogude Liidu ideoloogiate ja väärtuste erinevusest. See, mis vabariigi ajal oli olnud naise puhul tavaline (näiteks seltskonnadaamiks olemine), muutus nõukogulike muudatuste tulemisega paheks.
Nii Uus Eestis kui ka Rahva Hääles oli naise peamiseks rolliks elukutseline roll. Uus Eestis olid elukutselised rollid seotud modellinduse ning näitlemisega ja Rahva Hääles poliitikaga ning töötamisega põllul, tehases või vabrikus. Sarnaselt elukutseliste rollide olemusele kujutati naisi Uus Eestis peamiselt meelelahutuslikus kontekstis, mis oli seotud teatri, muusika ning kinoga. Rahva Hääles oli naine peamiselt poliitilise valdkonnaga seotud.
Kokkuvõttes toimus aastaga naise kujutamises ajalehefotodel suured muutused, mis olid tingitud võimukorra muutusega Eestis. Neid muutuseid oli näha nii visuaalses kui ka sisulises pooles.