Aafrika Liidu saavutused vastutus kaitsta põhimõtte rakendamisel

Date

2014

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Tartu Ülikool

Abstract

Käesoleva magistritöö keskseks teemaks on vastutus kaitsta põhimõte. See on printsiip, mille kohaselt on esmane inimõiguste kaitsja riigis selle valitsus, mille tegevusetuse ning suutmatuse korral liigub vastutus edasi rahvusvahelisele kogukonnale. Kuna vastutus kaitsta põhimõtte rakendamiseks rahvusvahelise kogukonna poolt kasutatakse humanitaarset interventsiooni, rikutakse sellega teisi rahvusvahelise õiguse norme nagu suveräänsuse austamise põhimõte ning relvajõu kasutamise keeld. Tulenevalt asjaolust, et suveräänsuse austamise põhimõte ning relvajõu kasutamise keeld on ülemaailmse rahu huvides väga olulised printsiibid, võib vastutus kaitsta põhimõtte rakendamist nimetada pigem erandiks kui reegliks. Seetõttu on oluline uurida, kuivõrd edukad on olnud humanitaarsed interventsioonid vastutus kaitsta põhimõtte elluviimisel. Magistritöö keskendub Aafrika Liidu võimekusele tagada inimõiguste kaitse Aafrika mandril, sest Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, kes on esmane rahvusvahelise tasandi inimõiguste kaitsja, on tihtipeale võimetu sekkuma katastroofilistesse inimõiguste rikkumistesse antud piirkonnas. Aafrika Liidu saavutuste hindamiseks keskendub magistritöö organisatsiooni poole läbi viidud missioonidele Burundis, Darfuris, Somaalias ja Komoori saartel. Juhtumite võrdluse eesmärgiks on hinnata Aafrika Liidu sekkumise kiirust, missioonile seatud eesmärkide täituvust ja nendeni jõudmise kiirust ning panust olukorra lõplikku lahendamisesse. Juhtumianalüüside põhjal võib järeldada, et Aafrika Liit on iseseisvalt võimeline sekkuma otsustavalt vaid lihtsamatesse konfliktidesse, nagu seda näitavad interventsioonid Burundisse ja Komoori saartele. Aafrika Liidu missioonid on edutud siis, kui konflikt piirkonnas on laiahaardelisem ning agressiivsem, sest organisatsioonil on raskusi piisava suurusega vägede kokkusaamisega, samuti on probleeme missiooni rahastamise ning organisatoorse poolega. Kuna Aafrika Liidu sekkumised humanitaarkatastroofidesse on tihtipeale kasutud, peaks Aafrika Liit panustama rohkem rahu ja julgeoleku arhitektuurina väljatöötatud mehhanismi käimasaamisesse.

Description

Keywords

Citation