Naabruskond läbi geopoliitilise perspektiivi: Euroopa Liidu ja Venemaa võimu teostamine Ukrainas
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Nõukogude Liidu lagunemisega tekkisid maailmakaardile uued iseseisvad riigid, kes
hakkasid oluliselt mõjutama geopoliitilist olukorda. Oluliseks piirkonnaks kujunes Ida-
Euroopa, mis eraldab kahte suurt rahvusvahelist tegutsejat, Euroopa Liitu ja Venemaad.
Nii EL kui ka Venemaa soovivad mõjutada oma lähinaabruskonda. Euroopa Liit lähtub
ennekõike demokraatia edendamisest ja normatiivsete väärtuste levitamisest oma
idanaabruses ning Venemaa eesmärgiks on oma mõjuala säilitamine, mis on oluline osa
Venemaa imperialistlikest püüdlustest. Põrkuvad huvid Ida-Euroopa geopoliitiliselt
olulises piirkonnas on tekitanud konflikte nii kahe suurvõimu vahel kui ka mõjutanud
Ida-Euroopa riikide sisepoliitilist konteksti.
Käesolev magistritöö analüüsib lähemalt Euroopa Liidu ja Venemaa mõju ulatust
Ukraina näitel. Seda esiteks seetõttu, et Ukraina on Euroopa suurim riik, mille üle mõju
omamine on prioriteet mõlema suurvõimu jaoks ning teiseks, kuigi alates Ukraina
iseseisvumisest on suurvõimude vahele jääv Ukraina olnud nii vahendaja kui ka
konfliktiallika rollis, siis on lõplikult raske määratleda Ukrainat ühe või teise poole
liitlasena. Magistritöö eesmärgiks on hinnata, kumma suurvõimu mõju Ukraina üle on
suurem. Selleks on lähtutud Joseph Nye pehme- ja tugeva võimu teooriast, mille
kohaselt võimu võib defineerida kui viisi, misläbi on võimalik teisi mõjutada oma
eesmärkide saavutamiseks.
Magistritöö kesksest eesmärgist tulenevalt on peamiseks uurimisküsimuseks välja
selgitada, kumb suurvõim on pehme ja tugeva võimu kontekstis suutnud edukamalt
Ukrainale mõju avaldada. Selleks, et hinnata, kumb pool on kasutanud pehme ja tugeva
võimu meetmeid rohkem ning efektiivsemalt, on kõikide meetmete alapeatükkides n
hulk valdkondi, läbi mille on kvalitatiivselt hinnatud osapoolte edu meetmete
kasutamisel. Magistritöö demonstreerib Euroopa Liidu ja Venemaa suhteliselt tasavägist
domineerimist Ukrainas, mis süvendab Ukraina sisepoliitilist lõhestumist Ida- ja Lääne-
Ukrainaks ning on ka hetkel kestva riigisisese konflikti üheks põhjustavaks teguriks.
Samuti on oluline välja tuua, et pehme ja tugeva võimu meetmeid võib kasutada
kombineeritult, kus osapool ei pruugi järgida ainult ühte konkreetset võimu vormi.