Pressifotode tabloidiseerumine aastatel 1990-2014 Edasi/Postimehe näitel
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida pressifotode tabloidiseerumist ajalehe
Edasi/Postimees näitel aastatel 1990-2014. Töö teoreetiline osa annab ülevaate
tabloidiseerumise protsessist ja Eesti meediasüsteemi muutumisest kõnealustel aastatel ning
pressifotode rollist ja arengust.
Eesti meediasüsteemi iseloomustab peale taasiseseisvumist kiire kommertsialiseerumine, mis
rajas soodsa aluse ka tabloidiseerumisele, mis on oma olemuselt väga mitmetasandiline
mõiste. Kuna ajakirjandus on muutunud kaubaks, mida on vaja võimalikult palju müüa, siis
peavad väljaanded konkurentsis püsimiseks pidevalt vaeva nägema, et lugeja jaoks
atraktiivsed olla ja tähelepanu püüda.
Ajalehe atraktiivsuses aga mängivad olulist rolli just fotod. Et analüüsida tabloidiseerumist
ajalehefotodel, töötasin varasematele uuringutele ja tabloidsuse sisulistele, stiililistele ning
välimust puudutavatele omadustele tuginedes välja tunnused, mille järgi saab hinnata, kas ja
kuidas ajalehefotod vaatlusalustel aastatel muutunud on. Tunnuseid testisin Eesti tabloidi
Õhtulehe fotodel.
Fotode tabloidsust iseloomustavad fotode suurus, ülilähi- ja lähiplaanid, emotsionaalsus,
poseerimine või salaja tehtud fotod, fotololija silmside lehelugejaga, ebatavalisus,
tavapärasest erinevas keskkonnas tehtud foto, naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine,
hinnangulisus ja dramatiseerimine. Tabloidiseerumise protsessist annab tunnistust ka
ajalehefotode värviliseks muutumine.
1990-2014 aasta Edasis/Postimehes ilmunud fotodest analüüsisin poliitika-, meelelahutuse- ja
spordifotosid. Erinevate valdkondade arengutes on näha nii erinevusi kui sarnasusi. Saab välja
tuua selle, et kõikide valdkondade fotod suurenevad ja muutuvad emotsionaalsemaks, kuid
samas suureneb ka nende pildistamise kaugus, mis viib fotololija lehelugejast kaugemale.
Kui poliitikafotodes on suund lähiplaanidelt keskplaanidele, siis spordi- ja meelelahutusfotod
on liikunud keskplaanidelt poolüld- ja üldplaanidele. Värviliseks muutusid kõigepealt, aastal 1998, poliitikafotod, spordi- ja meelelahutusfotod said värvid järgmiseks vaatlusaluseks
aastaks (2006).
Teised valdkonnad – naiste ja meeste stereotüüpne kujutamine, ebatavalisus, tavapärasest
erinevas keskkonnas kujutatud inimesed, silmside, hinnangulisus ja dramatiseerimine –
pakkusid kohati küll analüüsimiseks põnevaid näiteid, kuid nende esinemine oli koguvalimis
siiski üpris väike ja seepärast ei saa nende põhjal tabloidiseerumise protsessi kohta
põhjapanevaid järeldusi teha.
Kokkuvõtteks saab öelda, et erinevad tunnused arenevad küll erineva kiirusega, aga laias
laastus on tabloidiseerumise protsess Postimehe veergudel nähtav. Nii pressifotod kui
tabloidiseerumine on põnevad uurimismaterjalid ja pakuvad edasisteks uurimistöödeks palju
võimalusi.