Meeste ja naiste poliitiline orientatsioon ning hinnangud perepoliitika vajalikkusele Eestis
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud töö eesmärgiks oli saada teada, kuivõrd ühtivad Eesti inimeste toetus erakondadele, nende suhestumine vasak-parempoolsel skaalal ja hinnangud perepoliitika vajalikkusele. Aluseks võeti inimeste enda määratlus isiklike eelistuste osas vasak- ja parempoolsusel ning ideoloogiate kooskõla konkreetsete perepoliitiliste küsimuste puhul.
Tulemustest selgus, et on inimeste erakondlik valik 2007. aasta valimistel lähtus suuresti isiklikust hinnangust positsioneerimisel vasak-parem skaalal. Töö autor oli hüpoteesi püstitades antud küsimuses küll skeptiline ning eeldas, et seos on pigem vähene, ent tulemused valiku tegemisel on aga statistiliselt tõenäolises seoses isikliku hinnanguga.
Töö autori jaoks oli huvitav, et mees- ja naisvalijate perepoliitiliste tunnuste puhul esinesid suured erinevused. Üldiselt selgus, et naiste puhul esineb erakondliku valiku ning perepoliitilisi eelistusi kandvate tunnuste vahel oluliselt vähem korrelatsioone.
Samuti selgus, et erakondade perepoliitilistes programmid on vasak-parempoolsuse skaalal väga erinevad. Üheski erakonna programmis ei täheldatud eraldi käsitluse all samasooliste partnerlusküsimusi, kuigi antud teema on oluline väärtuse edasiandja.
Töö üheks oluliseks puuduseks on asjaolu, et analüüsis toetutakse 2007. aasta Riigikogu valimistele, seetõttu on järelduste tegemisel oluline silmas pidada, et seitse aastat on poliitikas pikk aeg ning antud perioodi jooksul on poliitilised jõud läbinud teatavad sisemised muutused. Üldiselt on välja toodud, et kõik Eesti erakonnad on muutunud parempoolsemateks aga perepoliitiliselt võib välja tuua ideoloogiliste hoiakute segunemist. Eraldi tasub siinkohal kindlasti välja tuua ka SDE ja IRLi (käesoleval aastal ka Reformierakonnal) esimeeste vahetumine võrdluses analüüsitava aastaga, mis on omakorda muutnud ka erakondade nägu.
Töö autor leiab, et uuringut saaks edasi arendada ka teiste väärtuste ja seisukohtade alusel, mis aga eeldaks eraldi andmekogusid. Samuti oleks põnev antud teemat edasi uurida ka riikidevaheliselt ja seda ida- ja lääneriikide võrdluses, see tähendab, et kas esineb erinevusi postkommunistlike ning pika demokraatiaga riikide vahel.