Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Mulle teadaolevalt puudub üldtunnustatud isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset ühiskonna tasandil mõõtev instrument. Selline mõõdik aitaks hinnata ühiskonna destruktiivsete suhtekonfliktide, sh isikutevahelise vägivalla taset ja selle muutust ajas võrdluses teiste ühiskondadega. Kuna bakalaureusetöös (Nahkur 2011) välja pakutud esialgne isikutevaheliste suhete konfliktsuse (EISK) indeks piirdub Euroopa ja suhteliselt lühikese ajaperioodiga, püstitasin üheks töö eesmärgiks valdkonna teoreetilistest ja empiirilistest teadmistest ning andmete olemasolust lähtuvalt konstrueerida uus, destruktiivset isikutevaheliste suhete konfliktsust (ISDK) ühiskonna tasandil mõõtev indeks, mis põhineb Nahkur (2011) raames loodud indeksiga võrreldes enamate ning aeg-ruumiliselt suurema variatiivsusega ühiskondade andmetel. Töö teiseks eesmärgiks oli uue indeksi usaldusväärsuse välja selgitamine ehk valideerimine.
Indeksi koosseisu kuuluvate indikaatorite valikul lähtusin järgnevatest kriteeriumidest: näitajad on otsesemalt või kaudsemalt seotud isikutevaheliste konfliktidega ja empiiriliselt sobivad; andmed on ülemaailmse ulatusega ja esindatud kõigi 5 ajaperioodi puhul; andmed on ühiskondade tasandil võrreldavad ja vabalt kättesaadavad.
Sarnaselt esialgse (EISK) indeksiga mõõdab ISDK indeks konfliktsuse taset ühiskonnas läbi suhtekonfliktide eelduste ja tagajärgede taseme. Eelduste osa 5 alavaldkonda mõõdavad 7 indikaatorit, tagajärgede 3 alavaldkonda 3 indikaatorit. ISDK eelduste ja tagajärgede indeksite osakaalud suhete konfliktsuse indeksis on võrdsed.
ISDK indeksi sisevalideerimine ei toonud välja olulisi probleeme. Väline valideerimine andis samuti kinnitust, et loodud indeks võiks mõõta isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset. Indeksi valideerimise käigus vaatlesin ka isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taseme muutust ajas, võrdlesin ühiskondade positsioone Ingleharti ja Hofstede kultuurijaotuste lõikes. Töö lõpuosas käsitlesin ISDK indeksi võimalikke kasutusvõimalusi ja tegevussamme indeksi edasiseks arendamiseks.