Küsimuste kasutamine kui võimalus toetada õpilaste arusaamist loetust

Date

2014-12-19

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Edukaks õppimiseks ja elus hakkama saamiseks on vajalik hea funktsionaalne lugemisoskus. Kuigi Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus, mis avaldub loetust arusaamise ja loetu kasutamise oskusena, on suhteliselt hea võrreldes samaealiste õpilaste tulemustega arenenud riikides, leidub põhikoolis õpilasi, kellel on raskusi loetust arusaamisega ja kellele tuleb seda oskust eraldi õpetada. Üks võimalus toetada arusaamisega lugemist on loetava teksti kohta küsimuste esitamine ja neile vastamine. Teistes riikides korraldatud uuringute tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused on osutud vastuoluliseks ning konkreetsetest oludest sõltuvaks. Siinse uurimuse eesmärk oli selgitada välja, kuidas erinevatel tingimustel küsimuste esitamine loetava õppeteksti kohta mõjutab loetust arusaamist Eesti kooli oludes, st kuidas järelduslike küsimuste esitamine mõjutab arusaamisega lugemist olenevalt küsimuste esitamise ajastusest, õpilaste vanusest, soost ja teksti keerukusest ning milline on nende kolme teguri koosmõju. Katsed, milles osales kokku 568 õpilast neljandast ja seitsmendast klassist ning kus varieeriti nii teksti keerukust kui ka järelduslike küsimuste esitamise ajastust, näitasid, et järelduslike küsimuste esitamine mõjutab loetust arusaamist positiivselt vaid kindlatel tingimustel. Mõju oli suurem siis, kui tekst oli õpilastele jõukohasem, kuid isegi sel juhul olenes see küsimuste esitamise ajastusest. Neljandas klassis oli küsimuste mõju positiivne vaid siis, kui järelduslikud küsimused esitati pärast tervikteksti lugemist. Kui järelduslikud küsimused esitati lugemise ajal tekstilõikude järel, osutus neljanda klassi katsegruppide arusaamine loetust isegi kehvemaks kui kontrollgruppidel. Seitsmendas klassis ei täheldatud sama teksti korral sõltuvust küsimuste esitamise ajastusest. Keerukama teksti korral ei avaldanud järelduslike küsimuste esitamine positiivset mõju ei neljandas ega seitsmendas klassis. Uurimuse tulemusi saab kasutada sellise metoodika lähtealusena, kus arusaamisega lugemist arendatakse õpilastele järelduslike küsimuste esitamise teel. Metoodika rakendamise tulemusena õpivad õpilased ise esitama küsimusi, et tagada seeläbi loetavast arusaamine. Uurimuse praktiline ja rakenduslik väljund algklassiõpetajate jaoks seisneb rakendustingimuste täpsustamises, mis võimaldab järelduslike küsimuste esitamisega toetada ja arendada arusaamisega lugemist. Samuti pakuvad uurimistulemused võimalusi täiendada algklassiõpetajate ettevalmistuse sisu lugemisoskuse õpetamise metoodika kaudu. Kuigi uurimistöö andis väärtuslikku informatsiooni loetust arusaamise toetamise ja lugemisoskuse arendamise metoodika kohta, on vajalik selle teemavaldkonna edasine põhjalikum uurimine.
Good functional reading skills are necessary in order to cope successfully in studies and in life. Although functional reading skills, that reveal in understanding the text and the ability to use it, among Estonian students is relatively good compared to children in developed countries who are the same age, there are students in basic school who have difficulties in understanding the reading and who’s reading skills should be improved. One possibility to support reading with understanding is to ask support questions about the text and to answer them. The results and findings from studies conducted in other countries have proven to be inconsistent and dependent on specific conditions. The aim of this research was to find out how asking questions in different conditions about the text that is read affects the understanding in Estonian school circumstances: how asking inferential questions affects reading with understanding depending on the timing of presenting questions, students’ age, sex and the complexity of the text and what is the impact of these three factors all together. Experiments, in which 568 students took part from grade 4 and 7, and where the complexity and timing of inferential questions were varied showed that asking inferential questions influences understanding the text positively only in certain conditions. The influence was greater when the text was manageable to the students but even then it depended on the timing of presenting questions. The impact of the questions was positive in grade 4 only when inferential questions were asked after reading the whole text. When inferential questions were asked during the reading after reading sections the understanding of the reading turned out to be even worse than that of the control groups. No influence of the timing when asking questions was noticed in the 7th grade. When reading a more complex text, asking inferential questions did not have any positive impact in grade 4 nor in grade 7. The results of this study can be used as grounding for methodologies where student’ reading with understating is developed by presenting inferential questions about the text to be read. As a result of the implementation of these methodologies students will learn to present questions in order to understand reading. The practical output of this study for primary teachers lies in specifying the implementing conditions that allows supporting and developing reading with understanding by using inferential questions. The results of the study also provide an opportunity to up-to-date the content of preparation of primary teachers with methodologies for teaching reading skills.

Description

Keywords

õpilased, lugemisoskus, funktsionaalne lugemisoskus, teksti mõistmine, arusaamine, küsimused, pupils, reading skills, functional reading skills, reading comprehension, comprehension, questions

Citation