Veebiajakirjanduse žanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes

Abstract

Bakalaureusetöö "Veebiajakirjandusžanrite tunnused ja meediumi iseärasused Eesti veebiväljaannetes" keskendub eelkõige Eesti veebiajakirjanduse uurimisele meediumile omaste ja ajakirjandusele traditsiooniliste tunnuste kaudu. Tegu on Eesti veebiajakirjandust kirjeldava tööga. Töö eesmärk oli analüüsida 400 artiklit portaalidest Uudised.ERR, Postimees, Delfi ja Õhtuleht, et saada aimu Eesti veebimeedia omapäradest ja žanritunnustest. Veebimeedia iseärasuste tõttu on alus eeldada, et internetimeediumi iseloom muudab ka ajakirjanduslikke tekste. Sealhulgas on alust arvata, et muutunud on ajakirjanike roll ning ajakirjanduse funktsioon veebis. Seetõttu pean vajalikuks nende tekstide analüüsi ja iseloomustamist. Leian, et loodud kodeerimisjuhend võimaldas luua fokusseeritud ja kategoriseeritud analüüsi Eesti veebitekstide žanri- ja meediumiomaduste kohta. Samuti sai võrrelda nii väljaandeid omavahel. Analüüsi tulemusena võin väita, et Eesti veebiajakirjanduses domineerivad lühikesed lood, millel on narratiivi raske määratleda. Struktuurilt on need lood tihti lühikesed pööratud püramiidid ja tihti ei võta loos sõna ükski inimene. Väga levinud on ka ühe inimallikaga lood. See tähendab seda, et tihti on artikli allikas valmistöödeldud info. Seda näitas ka asjaolu, et suurim osa artiklite infost oli refereeritud teistest veebiväljaannetest. Olenemata sellest, et veebiajakirjaniku töömeetod peab olema kiirem ja intensiivsem, siis struktuur suurelt jaolt klassikalisest ajakirjandusest ei erine. Pigem erineb sisu ja sisukus. Olgugi, et pooled artiklid kasutasid mingil moel multimeedia formaate, siis toimetuse enda loodud multimeediat esines Eesti veebiajakirjanduses väga vähe. Väljaanded olid paljudeski kategooriates omavahel sarnased. Suurimad erinevused tõi Uudised.ERR, mille tekstistruktuurid olid ühtlased, tekstid ise neutraalsemad ja uudisväärtusi leidus ERR portaali tekstides kõige rohkem. Õhtuleht jäi silma teistest erinevate struktuurivormide poolest. Postimees aga kasutas kõige mitmekülgsemalt multimeediat ning omatoodangu osakaal oli Postimehes suurim. Delfi ei olnud pea üheski kategoorias äärmuslik.