Vastutuse konstrueerimine kaalu- ja terviseteemalises diskursuses Delfi Naisteka artiklite näitel
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida kuidas konstrueeritakse Delfi Naisteka näitel kaalu- ja
terviseteemalist diskursust. Lähtudes sellest, et tervist nähakse tänapäeval kui individuaalset
vastutust, uurisin kuidas kaalu- ja terviseteemalised artiklid vastutust konstrueerivad, millisele
käitumisele Delfi Naisteka kaalu- ja terviseteemalistes artiklites inimesi suunatakse ning millist
laiemalt arusaama tervise ja vormisolemisega seoses Delfi Naisteka kaalu- ja terviseteemalistes
artiklites luuakse.
Töö analüüsiühikuks oli 2014. aastal Delfi Naistekas avaldatud figuuri- või terviseteemaline
artikkel ning valim koosnes kahest osast. Esimese osa moodustasid artiklid, mis tulid Delfi
sisupõhisest otsingumootorist välja kümmet erinevat kaalu ja tervisega seotud otsingusõna
kasutades. Teise osa valimist moodustasid enim teemakohaseid tulemusi andnud otsingusõnadega
„kaal“, „figuur“ ja „vorm“ teostatud otsingu käigus saadud 21 artiklit. Kokku kuulus lõppvalimisse
31 artiklit ning valim haaras tervet 2014. aastat. Artiklite kodeerimisel kasutasin diskursuseanalüüsi,
mis lähtus töö teoreetilisest lähtekohtadest ning Norman Faircloughi kriitilise diskursuseanalüüsi
mudelist.
Kriitilise diskursuseanalüüsi tulemusena koondasin tekstis esitatud väited ühe läbiva ja kokkuvõtva
uskumuse, eelduse, juhise või motiivi alla (diskursiivne strateegia), näidates, millist arusaama
tervisest ja vormisolekust tekst esitleb, millisele millisele käitumisele üles kutsub ning milliseid
võtteid inimesi käitumise või mõtlemise muutmiseks kasutab. Sellisel moel tuvastasin üheksa
diskursiivset strateegiat, mis on järgmised: mõõdetavus ja kausaalsus, edu ja orienteeritus
tulemustele, kindel usk ekspertarvamusse, normid ja normaalsus, töö enesega, käitumine,
üleskutsed, vajadus valida ja õiged valikud.
Leitud diskursiivsed strateegiad, mida tekstis keha ja tervisega seotud hoiakute ja käitumise
kujundamisel kasutati, rõhusid peamiselt tulemuste mõõdetavusele ning fikseeritud kausaalsusele
õigete valikute ja õigete tulemuste vahel ning normi mahtumise soovi ihaldusväärsusele. Peamiselt
kasutati käitumise muutmise motiveerimiseks ja veenmiseks lubadusi naudingust ja eesmärkide
täitmisest, mida käitumise või mõtlemise muutmine endaga kaasa toovad; või hirmutati käitumise
muutmata jätmisega seonduvate võimalike halbade tagajärgede või pideva piina tundmisega.
Läbivaks argumendiks käitumise muutmiseks kasutati ka ekspertarvamusele ning teaduslikele tõenditele viitamist
38
Uuritud artiklid kutsusid üles oma käitumist vastavalt artiklis esitatule muutma. Enim kutsuti
artiklites oma keha üle teostatavat kontrolli laiendama – võtma kasutusele uusi
kontrollmehhanisme, õigesti mõtlema, enda tegevust pidevalt jälgima ja analüüsima ning mahtuma
ka teistesse normidesse. Samuti kutsusid artiklid üles enesekontrolli mõtestama kui igapäevase ja
elukestva protsessina, millega tuleks tegeleda nii füüsilisel (trenn, toitumine) kui ka vaimsel
(mõtlemine, enesemotivatsioon) tasandil. Kaalu ja tervisega seotud artiklid eeldasid indiviidilt enda elu kontrollimist ning enda eluga seotud
otsuste puhul ohjade haaramist ning vastutust konstrueeriti peamiselt läbi indiviidi rolli
tähtsustamise valikute langetamisel. Just õiged valikud ja õige mõtlemine olid need, mis analüüsitud
artiklite väitel õnnestumise ja edu pidid garanteerima ning ebaõnnestumist esitasid artiklid kui
valede valikute ning inimese enda süü tulemust. Valik eksisteeris tekstis ainult sel määral, et
indiviididel oli võimalik valida erinevate valikuvariante vahel – võimalust valikut mitte langetada
tekstis ei esinenud.
Kokkuõttes selgus uurimisstööst, et Delfi Naistekas konstrueeritakse vastutust eelkõige läbi soovi
mahtuda normi ning sellega seotud kohustuse langetada elustiilivalikuid. Selle tegevuse (tervislik
eluviis, hea vorm, esteetiline keha) õnnestumisest või ebaõnnestumist saab indiviid mõjutada läbi
selle, et kas võtab või ei võta kuulda ekspertarvamusest lähtuvat informatsiooni, mida meedia talle
pakub. Tervislikkusest tähtsamana esitas tekst vormisolemist ning normid, mida tekstis
konstrueeriti, lähtusid pigem stereotüüpsest ideaalist, kui tervislikust normaalsusest.