Implicit Norm Creation in the U.S. Poetry Criticism in the 1990s
Date
2015-06-09
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida implitsiitsete normide loomist USA
luulekriitikas 1990-ndatel aastatel. Töö koosneb neljast peatükist.
Sissejuhatuse ja teooria peatükis räägitakse kolmest peamisest kaanoni ja normide
käsitlusest, mida töö kontekstis nimetatakse traditsiooniliseks, dekonstruktsionistlikuks ja
sünkretistlikuks lähenemiseks niivõrd vaieldavale mõistele kui “kaanon”. Samuti
selgitatakse implitsiitsete normide ehk kriitiku poolt artikli käigus avalduvate
normatiivsete kriteeriumite mõistet.
Metodoloogia ja andmete peatükis kirjeldatakse autori poolt töö tarbeks kohandatud
Norman Fairclough meetodi Critical Language Study versiooni ja selle rakendamist 47
tekstist koosnevale korpusele, mis moodustati kolme USA luuleajakirja materjalide alusel.
Diskursusanalüüsi ebatavaline rakendamine luulekriitika uurimiseks oli teadlik katse
kontrollida, kas interdistsiplinaarse lähenemisega on võimalik saada tulemusi.
Tulemuste peatükis selgitatakse detailselt analüüsiprotsessi ja võetakse kokku
peamised tulemused, mis seonduvad implitsiitsete normidega. Analüüsi käigus tuvastati, et
valimis kasutatakse positiivsete kategooriatena ennekõike intertekstuaalsust, võrdlust teiste
luuletajatega, keele- ja luulevormide meisterlikku valdamist ning luuletaja staatust või
senist karjääri. Negatiivsete kategooriatena mainiti peamiselt sisutühja vormimängu,
poeedi piiratust, luule liigset pikkust või keele/teema ebapiisavat valdamist. Nii positiivne
kui negatiivne kriitika keskendus sisu asemel ennekõike vormile.
Lisaks tuvastati analüüsis, et kriitikud positsioneerisid sageli nii ennast kui kiidetud
luuletajat väljapoole “peavoolu”. Teiseks tähelepanekuks oli vaidlusaluse mõiste “kaanon”
vältimine kriitikas, ehkki arvustajad rõhutasid luuletaja püsivat väärtust, pikaajalist kõrget
taset või ainulaadset staatust ameerika kultuuris, mida võib pidada just nimelt väljavalituse
tunnustamiseks.
Tulevaste uuringute tarbeks jäi silma, et kuigi valimist ei koorunud välja läbivaid
jooni, kordusid mõned temaatilised kategooriad piisavalt sageli: intertekstuaalsus, võrdlus
teiste luuletajatega, pastišš ja katkendlik stiil võiks viidata postmodernistliku lähenemise
eelistamisele 90-ndate luules. Luuletaja eruditsiooni rõhutamine ja arvustuste keerukas
keelekasutus võivad aga seada eeltingimusi ameerika luulediskursuses osalemisele, nõudes
nii lugejalt kui luuletajalt kõrget kvalifikatsiooni ja hoides USA luulet suhteliselt
marginaalsel kohal ühiskonnas.
Description
Keywords
üliõpilastööd, magistritööd, ameerika luule, diskursuseanalüüs, stilistika, normatiivsus