Eesti vabakutseliste ajakirjanike koostöö partnerettevõtetega
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Selle töö eesmärk oli uurida vabakutselise koostööd partnerettevõtetega. Jätsin oma analüüsis tagaplaanile „toimetuse“ mõiste ja üldistasin kõik vabakutselise ajakirjaniku koostööpartnerid „partnerettevõtete“ alla. Kuigi Eesti vabakutseliste ajakirjanike seas on veel vähe neid, kes tegelevad ka kommertsprojektidega, eeldasin, et nende number on lähiaastatel järsult suurenemas.
Uurimisküsimustele vastuse saamiseks kasutasin semistruktureeritud intervjuu meetodit, mida kasutasin 10 vabakutselise ajakirjaniku intervjueerimiseks. Nendest üks toimus näost-näkku suheldes, üks telefoni teel, neli tükki Skype’i teel ning neli vabakutselist ajakirjanikku soovisid vastata kirjalikult.
Valim moodustus jällegi koostöös Mirjam Nutovi uuringuga, kus tema palus erinevatel ajakirjandustoimetustel nimetada teada olevaid vabakutselisi ajakirjanikke. Toimetused nimetasid kokku 16 vabakutselist ajakirjanikku, kellega nad on koostööd teinud või kellega teevad seda jätkuvalt.
Laias laastus jagunevad vabakutselised ajakirjanikud kolmeks: need, kes on täiskohaga vabakutselised ja määratlevad ennast kui ettevõtjad; need, kes on otsustanud olla vabakutselised, et oleks võimalik perega suuremal määral tegeleda; need, kes on otsustanud olla vabakutselised, kuna on kas toimetuse olemuse või mõne konkreetse toimetuse põhimõttelised vastased. Muidugi on piirid hägused ja üks vabakutseline ajakirjanik võib mingil määral kuuluda mitmesse kategooriasse: lastega vabakutselised on juba automaatselt teises kategoorias oma olemuselt, kuigi soovi järgi võivad kuuluda mõne muu liigituse alla.
Vabakutselised ajakirjanikud lepivad liiga kiiresti toimetuse pakutud tasuga: mitu uuringus osalenud vabakutselist ajakirjanikku ütles, et võib ette tulla, et enne loo tegema hakkamist ei arutata toimetajaga tasu – seda eriti juhul, kui toimetaja on juba tuttav ning varasemalt on tehtud sarnase mahuga töid.
Vabakutselised ajakirjanikud saavad üldiselt tasu siis, kui nende lugu on avaldatud. Kui avaldamine lükkub edasi või jääb üldse ära, võib see üsna suurel määral mõjutada vabakutselise kuist sissetulekut – tasud võivad ajakirjanduses küündida kuni 200 euroni.
86
Alla poolte uuringus osalenud vabakutselistest ajakirjanikest ütles, et nad elatavad ennast saadud tulust ära ning Liis Kängsepp tundub neist olevat ainuke, kes teeb seda ainult ettevõtlustulude eest. Samas mitmed vabakutselised ajakirjanikud ütlesid, et nad ei elataks end üksi elades ära, aga pere toel annab väikse koormusega töötamine neile hüvesid, mis täiskohaga kellast kellani töötades puuduksid. Mitmed vabakutselised ajakirjanikud töötavad poole kohaga mõnes toimetuses või suhtekorraldusega seotud valdkonnas, et ennast ära elatada.
Tulemuste põhjal järeldan, et suurem osa vabakutselistest ajakirjanikest on oma partnerettevõtetega pigem sõltuvus- kui koostöösuhetes, sest umbes pooltel juhtudel annavad koostööpartnerid (ka ajakirjandustoimetused) ajakirjanikule teemad ette, samuti määravad koostööpartnerid mitmete vabakutseliste puhul (paari erandiga) ise töötasu, millele vabakutselised ajakirjanikud enamasti vastu ei vaidle. Ka avaldamise ja seega ka tasustamise aja määrab pigem partnerettevõte kui vabakutseline ajakirjanik ise.
Seetõttu ei pruugi vabakutseliste ajakirjanike professionaalne autonoomia olla suurem kui toimetuse ajakirjanikel, kuigi nad ise peavad enda vabadust suuremaks kui toimetuses töötades.
Description
Töö lisa on vaid paberkandjal.