Väärtused Eesti Päevalehes ja Postimehes 1990-2014
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida kahe Eesti suurema valge ajalehe Postimehe ja Eesti
Päevalehe juhtkirjades ajavahemikus 1990-2014 esindatud väärtuseid. Selleks on kasutatud
summeeriva kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit. Kodeerimissüsteemi väljatöötamiseks ja
uurimuse teoreetiliseks raamistuseks tuginesin Lasswellile, Rokeachile, Schwartzile ja
Inglehartile. Nende teoreetikute väärtussüsteeme integreerides lõin üksikväärtuste nimekirja,
mis omakorda jagunevad klastriteks.
Uurimistöö tulemuste järgi ei ole vaadeldud ajaperioodil Eestis olulist väärtusnihet
toimunud, kuigi mõningaid muutuseid on olnud. Ingleharti postmaterialiseerumisteooria näeb
ette, et ühiskonnad liiguvad aja jooksul eneseväljenduslike väärtuste poole, ent selle eelduseks
on tunnetatud materiaalne kindlustatus. Eesti ühiskond liikus aga 1990. aastatel
eneseväljenduslikest väärtustest eemale, mida illustreerib ka Turvalisuse väärtusklastri
esindatuse tõus selle aja jooksul.
Hiljem, pärast sajandivahetust, on küll aimata ühiskondlikku rahunemist (näiteks ei
tematiseeru enam nii tugevalt kuritegevus või suhted Venemaaga), millele saabub aga lõpp
2008. aastal. Sel aastal erinevad kahe lehe juhtkirjade väärtusorientatsioonid enim. Võimalik,
et see indikeerib lehtede erinevaid hoiakuid ühiskondlike sündmuste suhtes. Hiljem on
väärtusorientatsioonid sarnasemaks muutunud. Üldises plaanis aga võrreldes 1990. aastatega
suurt muutust märgata ei ole.
Antud uurimistöö tulemused langevad kokku WVS-i, Ingleharti ja Bakeri (2000) ja
Sztompka (2004) järeldustega Eesti ning ka teiste Eestiga sarnast lähiminevikku omavate
riikide suhtes. Fakt, et tulemused langevad kokku ka teiste uurimustega, kõneleb tõenäoliselt
sellest, et lehtede juhtkirjad peegeldavad ühiskonnas levinud väärtusi. Eestis on nendeks
Ingleharti järgi õiguslik-ratsionaalsed ja defitsiidiväärtused ja Schwartzi järgi Turvalisus ja
Võim. Üksikväärtustest on Eestis olulisimal kohal Raha ja Käskiv võim. Kokkuvõtlikult võib
öelda, et Nõukogude Liidu lagunemine ja sellest tingitud ühiskondlikud kiired muutused
mõjutavad siiani Eesti elanike väärtusorientatsioone.