Rändepoliitika mõjutatus “rahvusliku julgeoleku” retoorikast: Eesti näitel
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud magistritöö eesmärgiks on leida vastus küsimusele, kuidas on rändepoliitikas
julgeolekustatud sisserändetemaatika, nii institutsionaliseeritud tasandil kui ka meedias
kajastust leidnud julgeolekustamisaktides. Käesoleva teema diskursusanalüüs tugineb
julgeoleku-uuringute Kopenhaageni koolkonna kõneakti teooriale.
Analüüsialuseks empiiriliseks juhtumiks on valitud Eesti riigi rändepoliitika ning
analüüsis toetutakse ametlikule diskursusele lähtuvalt siseriiklikest strateegiatest ning
valitsusasutuste ametlikest rändepoliitika dokumentidest. Analüüsialuste materjalidena
käsitletakse lisaks eelnevalt mainitule ka pressiteateid, avaldusi massimeedias
(intervjuud, väitlused, arvamusartiklid) ning sõnavõtte konverentsidel. Uurimisalune
periood jääb ajavahemikku 2000-2014, tulenevalt asjaolust, et 2000. aastate algusest on
sisserände temaatika julgeolekuvõtmes leidnud üha aktiivsemat kajastust.
Mõistmaks paremini uurimisalust küsimust, on magistritöös kasutatud mugandatud
varianti Lene Hanseni intertekstuaalsest uurimismudelist nr 1 (vt Lisa 1), mis võimaldab
läbi diskursusanalüüsi kogutud infomaterjali selgemalt esitada ja kategoriseerida.
Analüüsi allosade avamisel on kasutusel ka Kopenhaageni koolkonna teoorial põhinev
Juha Vuori kõneaktide julgeolekustamise hindamismudel (vt Lisa 2). Käesolev mudel
võimaldab eristada kõneakte intensiivsusest lähtuvalt.
Kõneaktide analüüsi tulemusena selgus, et rändetemaatika on Eesti näitel
julgeolekustatud nii institutsionaliseeritud kui ka meediakajastuse tasandil. Enim on
levinud neutraalse loomuga väitetasandi julgeolekustamisaktid ning väiksemas ulatuses
on esindatud radikaalsemaid seisukohti sisserände ja julgoleku vahelistes seostes.
Sagedane on sisserände portreteerimine julgeolekuohuna, esitamata konkreetsemat
tegevuskava või meetmete kirjeldust.