Show simple item record

dc.contributor.advisorMarling, Raili, juhendajaet
dc.contributor.authorVarula, Kadri
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Filosoofiateaduskondet
dc.date.accessioned2015-06-12T13:49:42Z
dc.date.available2015-06-12T13:49:42Z
dc.date.issued2015-06-12
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/47060
dc.description.abstractKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida, milline on hetkeseisuga õpetajate kuvand meedias Eestis ja Ühendkuningriigis Eesti Päevalehe ja The Guardiani näitel. Nii Eestis kui ka inglise keelt kõnelevates maades ei ole õpetajate kuvandit meedias ülemäära palju uuritud. Töö sissejuhatus annab ülevaate õpetaja madalast staatusest ja arutleb meedia mõjude ning mõjutamisviiside üle. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutest, mis käsitlevad õpetajate representatsiooni nii Eestis kui Ühendkungiriigis, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Kuigi uuringud pärinevad erinevatest riikidest, analüüsimiseks on kasutatud erinevas suuruses ja vormis korpusi ning analüüsimeetodeid, tuleb tõdeda, et tulemused on üldiselt sarnased. Õpetajat kujutatakse meedias üldiselt negatiivses valguses ja õpetaja ise on vaid sõnaõiguseta vahend hariduspoliitika elluviimiseks. Teine peatükk selgitab meetodivalikut, milleks on kriitilisest diskursusanalüüsist tulenev strukturaalne analüüs ja kirjeldab selle tagamaid. Meetod hõlmab endas süntaktilist, leksikaalset, stiililist ja retoorilist analüüsi, mille käigus on võimalik välja selgitada, kas uudisartiklid õpetajatest on kirjutatud kas hoolivas või aruandlikus sotsiaalses keeles. Meetodile järgneb artiklite analüüs, mille käigus tuuakse välja artiklite alateemad ja sotsiaalne keel alateemade lõikes. Analüüsist selgub, et nii Eesti Päevalehes kui ja The Guardianis kasutatakse artiklites, mis räägivad õpetajatest, mõlemat sotsiaalset keelt. Siiski, tuleb tõdeda, et aruandlik sotsiaalne keel domineerib ja seega kajastatakse õpetajaid enamasti kui passiivseid hariduselu osapooli, kelle individuaalsust ei rõhutata ja kes on vaid institutsiooniliste otsuste ja tegude vahendiks.en
dc.language.isoenen
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectüliõpilastööden
dc.subjectmagistritööden
dc.subjectõpetajaden
dc.subjectkuvand meediasen
dc.subjectdiskursusanalüüsen
dc.subjectmeediaanalüüsen
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titleA Critical Analysis of the Representation of Teachers in the Media in Estonia and in the UK on the Example of Eesti Päevaleht and the Guardianen
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
Except where otherwise noted, this item's license is described as Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International