Reducing Anxiety in English Language Classes
Date
2015-06-12
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud uurimustöö eesmärk on välja selgitada, mis põhjustab võõrkeeleõppes ärevust ja kuidas toetada täiskasvanud õppijaid omandamaks võõrkeel võimalikult stressivabalt. Sellest lähtuvalt esitatakse järgnevad uurimisküsimused: Mis muudab täiskasvanud võõrkeele õppijad ärevaks? ; Kuidas vähendada ärevust täiskasvanud keeleõppijate seas, toetudes Krashen`i affektiivse filtri hüpoteesile (Krashen 1987: 31)? ; Kas suggestopeedia, koostöökeskne keeleõpe ja neurolingvistiline programmeerimine hõlmavad endas sobivaid tehnikaid aitamaks täiskasvanud keeleõppijail üle saada võõrkeeleõppega seotud ärevusest? Lähtudes antud uurimustöö eesmärgist kasutati kvalitatiivseid uurimismeetodeid, vastavalt küsitlust ja intervjuusid. Intervjueerimine võimaldas saada parema ülevaate üliõpilaste emotsionaalsest ja vaimsest taustast ning peegeldada nende hirme ja vajadusi seoses võõrkeeleõppega.
Andmed koguti Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži üliõpilastelt. Selleks, et teada saada, kas antud tudengid kogevad inglise keele tundide ajal ärevust, küsitleti ajavahemikus kevad-talv 2014 51 tudengit. Esmalt pidid üliõpilased vastama küsimustele seoses sotsiaalse ärevusega, järgnevalt aga võõrkeeleõppega seotud ärevuse kohta. Detsembris 2014 kuni aprillis 2015 viidi 27 üliõpilasega läbi avatud vastustega intervjuud. Kuna intervjueerimine ja selle analüüs on pikaajaline protsess, viidi intervjuud läbi gruppide kaupa. Intervjuud analüüsiti kasutades temaatilist lähenemist.
Antud töö on jagatud nelja ossa. Esimeses peatükis käsitletakse erinevaid ärevusliike, mis esinevad täiskasvanud keeleõppijate seas; teine peatükk annab ülevaate erinevatest humanistlikest meetoditest, mida kasutada vähendamaks ärevusi täiskasvanud keeleõppijate seas; kolmandas peatükis kirjeldatakse antud uurimuses kasutatud metoodikat ja protseduuri ning analüüsitakse küsitluse ja intervjuude tulemusi; neljandas peatükis tuuakse välja uurimuses osalenud keeleõppijate soovitused muutmaks keeleõpe motiveerivamaks ja stressivabamaks. Lisaks antakse viimases peatükis ülevaade humanistliku metoodika elementidest, mida antud töö autor on juba keeleõppes kasutanud ning jagatakse soovitusi tuleviku perspektiivis.
Lähtudes küsitluse tulemustest, võib järeldada, et paljud keeleõppijad ei ole sotsiaalselt ärevad. Need, kes siiski kannatavad teatud sotsiaalse ärevuse ilmingute all, kardavad avalikult sõna võtta, tunnevad end ebamugavalt tööintervjuul või lihtsalt olles tähelepanu keskpunktis. Võõrkeeleõppega seotud ärevus paistab olevat levinud suurema hulga vastanute seas. Enamus küsitletud tudengitest muretsevad vigade tegemise pärast inglise keeles ja peavad kaasõpilasi võõrkeeles paremaks kui iseennast. Küsitluse tulemusena saadi ülevaade võõrkeeleõppega seotud ärevuste olemasolust küsitletud tudengite seas.
Intervjuu tulemuste põhjal saadi täpsem informatsioon tudengite tunnete kohta seoses võõrkeeleõppega. Tulemused näitavad, et paljudel keeleõppijatel on negatiivsed mineviku kogemused seoses võõrkeele õppimisega. Ebameeldivad tunded, mis pärinevad tudengitel põhikooli ja gümnaasiumi ajast, mõjutavad negatiivselt nende enesekindlust praegustest keeletundides. Intervjuu tulemustest saab välja lugeda, et mitmed keeleõppijad on teadlikud humanistlikest keeleõppe meetoditest ning nad toovad välja aspekte, mida kasutada vähendamaks ärevust ning tõstmaks motivatsiooni keeleõppes. Intervjueeritavad toovad sobilike tegevustena välja õppimise samatasemelistes väikestes gruppides, mitmekesiste meelelahutuslike meetodite kasutamine ning õpilaste ootuste ja kogemustega arvestamine. Tudengite arvates mängib motiveeriva ning pingevaba keeleõppe keskonna loomisel väga tähtsat rolli nii õpetaja kui kaasõpilaste isiksus, käitumine ning suhtumine.
Description
Keywords
üliõpilastööd, magistritööd, Inglise keele õpetamine, ärevus