Raamatukoguhoidjate hinnangud valmisolekule teenindada erivajadustega inimesi ja nende koolitusvajadused
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada raamatukoguhoidjate valmisolek erivajadustega
inimeste teenindamisel ja nende koolitusvajadused.
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused:
Missuguseid teenuseid pakutakse erivajadustega inimestele?
Missugused on raamatukoguhoidjate suhtumised ja hoiakud erivajadustega
inimestesse ning nende teenindamisse?
Missugune on raamatukoguhoidjate ettevalmistus ja eelnev töökogemus teenindamaks
erivajadustega inimesi; raamatukoguhoidjate valmisolek teenindada erivajadustega
inimesi?
Kas ja missuguseid koolitusi raamatukoguhoidjad vajavad, et pakkuda parimat
teenindust erivajadustega inimestele?
Töö teoreetilises osas toob autor välja erinevad käsitlused erivajadusega inimese määratlusest,
kirjeldab erinevaid puudeid ning annab ülevaate raamatukoguteenindusest erinevate riikide
praktikas ja Eestis.
Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viis autor läbi poolstruktureeritud intervjuud 11
raamatukoguhoidjaga Eesti erinevatest rahvaraamatukogudest (Tallinna Keskraamatukogu,
Tartu O.Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Võru Keskraamatukogu, Pärnu
Keskraamatukogu, Viljandi Linnaraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Paide
keskraamatukogu).
Intervjuude analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi.
Uurimusest selgus, et enamiku raamatukoguhoidjate sõnul pakutakse raamatukogus
kodukandeteenust ja lugemiskoerateenust. Vaid kahel juhul toodi välja, et nende
raamatukogus korraldatakse üritusi nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele.
Enamikul raamatukoguhoidjatel puuduvad teadmised, milliseid teenuseid erivajadustega
inimesed soovivad ja milliseid võiks neile veel pakkuda. Seetõttu on neil mõnel juhul välja
kujunenud passiivne suhtumine erivajadustega inimestele teenuste pakkumise osas. Intervjuu vastustest võis järeldada ka, et üldiselt on raamatukoguhoidjate suhtumine erivajadustega
lugejatesse heatahtlik ja nende erivajadusi arvestav. Kogemused erivajadustega inimestega
töötamisel olid olemas enamikul raamatukoguhoidjatest.
Uurimusest selgus, et valdaval osal raamatukoguhoidjatel ettevalmistus tööks erivajadustega
inimestega puudub. Vastavate koolituste puudumisel kasutatakse iseharimise võimalust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et lõputöö saavutas oma eemärgi- selgitati välja
raamatukoguhoidjate valmisolek töös erivajadustega inimestega ja nende koolitusvajadused.
Töö autori hinnangul on valdaval osal raamatukoguhoidjatel valmisolek erivajadustega
inimeste teenindamiseks ebapiisav, mistõttu vajavad nad täiendavaid koolitusi oma oskuste
täiendamiseks. Samuti vajavad raamatukoguhoidjad oma töö efektiivsemaks muutmiseks
erinevaid võimalusi ja abivahendeid.
Lõputöö eesmärkide saavutamiseks valitud metoodika sobis, kuna tööst selgusid
raamatukoguhoidjate hinnangud oma valmisolekule ja nende koolitusvajadustele ning aitas
välja selgitada ka kitsaskohad erivajadustega inimeste teenindamisel.
Käesolev lõputöö on heaks infoallikaks ka raamatukogujuhtidele, et pakkuda oma töötajatele
parimaid koolitusvõimalusi, samuti koostöö parendamiseks erivajadustega inimestele teenuste
pakkumise osas.