Motivatsiooni roll vaimse võimekuse mõõtmisel ja testitulemuste tõlgendamisel
Date
2015
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Arvestades, kui palju kasutatakse inimeste omaduste ja võimete hindamiseks teste, sh saadud
andmeid rahvusvahelisteks võrdlusteks, on tekkinud küsimus, kuivõrd näitavad saadud
tulemused seda, mida sooviti mõõta, ning kuivõrd peegeldavad muid tegureid. Kuna taoliste
testide täitmisel puuduvad tavaliselt testitäitja jaoks olulised tagajärjed, mis võib vähendada
motivatsiooni ja pingutust testi täitmisel, käsitlesin käesolevas töös kahe motivatsiooninäitaja
– enesekohase motivatsiooniküsimustiku (Student Opininon Scale, Sundre, 1999) ning APV
(ajaline pingutus vastamisel) (Wise & Kong, 2005) – seoseid vaimse võimekuse testi skooriga
ning kummagi meetodi omadusi motivatsiooni filtreerimisel.
Valim on kogutud neljast erinevast uuringust, milles osalesid üliõpilased ja
abituriendid erinevatest koolidest (N = 714). Leidsin, et kaks meetodit eristavad
mittemotiveerituid motiveeritutest suhteliselt sarnaselt. Motivatsiooniküsimustik on
filtreerimismeetodina rangem, st selle alusel loetakse mittemotiveerituteks rohkem testitäitjaid
kui APV-indeksi alusel. See-eest võib APV-indeks olla objektiivsem näitaja, kuna tegemist
on mitte-sekkuva meetodiga, samas kui enesekohaselt teatatud motivatsioon võib olla
mõjutatud sotsiaalselt soovitavast vastamisest. Viimase puhul esines vastamises ka soolisi
erinevusi. Mudel, kuhu peale kummagi motivatsiooninäitaja on lisatud ka kooliedukuse
näitaja riigieksamite keskmise tulemuse näol ja sugu, seletab ligi 50% testitulemuse
varieeruvusest.