An investigation of voice constructions in Estonian

Abstract

Väitekiri uurib eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonide omadusi ning näitab, et eesti keele impersonaal (nt matkati) on passiivist (nt spioonid olid kinni püütud) olemuslikult erinev tegumood ning seda ei saa käsitleda nt indo-euroopa keeltest tuntud passiivi alamliigina. Autor analüüsib eesti keele tegumoekonstruktsioone nii kirja- kui suulises keeles ning panustab nelja peamisse valdkonda. Esiteks uuritakse impersonaali ja passiivi moodustamisel ja kasutamisel eesti keeles kehtivaid piiranguid. Uurimused näitavad, et impersonaalile ja passiivile kehtivad eri leksikaalsed, semantilised ja morfosüntaktilised piirangud. Impersonaali saab moodustada nii sihilistest kui sihitutest (sh mitteakusatiivsetest) verbidest, samuti modaalverbidest – samas on passiivi moodustamine võimalik vaid sihilistest verbidest. Erinevalt passiivist annab impersonaali kasutamine vaikimisi edasi tähenduse, et verbiga märgitava tegevuse tegija on inimene. Lisaks on impersonaalikonstruktsiooni moodustamine võimalik vaid nimetavakäändelist alust nõudvate verbidega – seda ilmestab tegumoekonstruktsioonide vastastikmõju modaalverbidega. Passiivi moodustamisel aga on oluline perfektiivse predikaadi olemasolu, mis läheb kokku personaalse passiivi tähendusega. Teiseks selgitab autor osalist vormilist kattuvust impersonaali liitajavormide ja passiivivormide vahel, pakkudes lahenduseks -tud-kesksõnale eri omadustekogumite omistamise. Kolmandaks vaatleb väitekiri taandatud argumendi realiseerumist tegijamäärusena (nt Teda petetakse sõprade poolt) ja interpretatsiooni eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonides. Kirjalikus tekstis tuleb impersonaalis ja passiivis poolt-fraasiga märgitud tegijamääruse kasutamisel arvestada eri piirangutega, mis tulenevad tegija olemusest ja verbi sihilisusest. Passiivi puhul on piirangud sarnased, ent leebemad. Eesti kõnekeeles kasutatakse tegijamäärust harva ning peamiselt alalütlevas käändes (nt Meil müüakse peamiselt Opeleid). Oluline tulemus on ka see, et eesti kõnekeeles kasutatakse impersonaali suhteliselt sageli viitamaks konkreetsele ja tuvastatavale tegijale. Neljandaks vaatleb väitekiri tegumoekonstruktsioonide omandamist eesti laste poolt. Tulemused näitavad, et eesti lapsed omandavad impersonaalikonstruktsioonid suhteliselt vara. Seda võib selgitada ühelt poolt kontekstide sagedusega, milles lapsed impersonaalikonstruktsioone kuulevad, teisalt aga ka struktuuriliste erinevustega impersonaali ja passiivi vahel.The dissertation examines the properties of Estonian impersonal and passive voice constructions, showing that the impersonal voice (forms such as joonistati pilte ‘one drew pictures’) is a distinct voice category and not a sub-construction of the passive (forms such as spioonid olid kinni püütud ‘the spies had been caught’) macro-construction. The author focuses on relevant aspects in written as well as spoken Estonian, contributing to four specific areas of study. Firstly, impersonalization and passivization exhibit distinct lexical, semantic and morphosyntactic constraints. The impersonal accepts transitive as well as intransitive (including unaccusative) and modal verbs, while the passive is limited to transitives only. The implicit argument of the impersonal is typically interpreted as human, unlike the logical subject of the passive. The impersonal requires verbs that take nominative subjects while the passive requires telic verbs that are compatible with its resultative meaning. Secondly, the author clarifies the constructional overlap between Estonian periphrastic impersonals and passives, proposing different sets of spell-out features for the -tud participle. Thirdly, the thesis shows that the use of agentive poolt adverbials (such as meie sõprade poolt ‘by our friends’) in voice constructions is subject to constraints concerning the type of the noun referent and the transitivity of the verb. Agentive adverbials in general are infrequent in spoken discourse, and when used, are usually expressed in the adessive. In addition, the interpretative range of implicit arguments in impersonal constructions in spoken Estonian appears to be wider than previously acknowledged in grammars. Significantly, spoken Estonian uses the impersonal relatively often to express specific and identifiable actors. Fourthly, the acquisition studies reveal that Estonian voice constructions, especially the impersonal, are acquired earlier than voice constructions in Indo-European languages. This can be explained by the high frequency of the contexts in which Estonian children hear them as well as by structural differences that distinguish impersonals from passives.