La France comme État souverain et acteur international
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Prantsusmaa esindatus eesti meedias aastal 2014: sõnavara, uudisteemad ning numbrid
Käesolev uurimistöö käsitleb Prantsusmaa kui poliitilise tegutseja kuvandit eesti meedias aastal 2014. Eestile kui pika võõrvalitsejate ajalooga riigile on iseseisus ning rahvuslik julgeolek eksistentsiaalse tähtsusega. XXI sajandil saavutas riik liikmeseisuse nii NATOs kui Euroopa Liidus, mis tähendas tugevdatud kaitset idapiiri tagant ähvardava ohu eest. 2014. aasta kevadel vapustasid maailma mitmed sündmused – Vene väed tungisid Ida-Ukrainasse ning annekteerisid Krimmi poolsaare. Lisaks sai alguse rahvusvaheline missioon Kesk-Aafrika vabariigis, kus osalesid ka eesti sõdurid. Kõige selle taustal kerkis eesti meedias esile Prantsusmaa kui üks võimsatest Euroopa suurriikidest. Kokku 153 artiklit neljas suurimas eesti ajalehes käsitlesid Prantsusmaad kui poliitilist tegutsejat ning analüüsisid riigi rahvusvahelisi otsuseid. See annab põhjaliku korpuse analüüsimaks, kuidas mõjutasid eesti meedias kajastatud uudislood ja artiklid Prantsusmaa kuvandit eestlaste seas. Käesolev uurimistöö kasutab kvalitatiivset ja kvantitatiivset tekstianalüüsi, selgitamaks välja prevaleerivad teemad ning arvamused, millega seoses Prantsusmaad eesti ajakirjanduses mainiti. Uurimuse esimene osa uurib läbi kvantitatiivse analüüsi, mis teemadega seoses ning mil viisil Pranstsumaad kui rahvusvahelist tegutsejat 2014. aastal eesti meedias kajastati. Uurimistöö teine peatükk selgitab Eesti ja Prantsusmaa vahelisi suhteid eesti meedia pilgu läbi ning aitab mõista Prantsusmaa kui mõjuvõimsa euroopa suurriigi motiive suhtluses Balti riikidega. Ühtlasi vaatleb kõnealune uurimuse osa Prantsusmaa kuvandit ajakirjanduses Ukraina kriisi eskaleerudes. Kolmas analüüsi osa kõrvutab Prantsusmaa võrdlemisi positiivse kuvandi pildiga, mille maalis eesti meedia pärast teadaannet, et riik müüb Venemaale helikopterikandjad Mistral. Järsk langus liitlasest reeturi rolli avaldas Prantsusmaa kui Eesti liitlase kuvandile tugevalt negatiivset mõju. Vaatluse alla tuleb ka Eesti osalus Kesk-Aafrika missioonis ning eesti arvamusliidrite ja valitsuse esindajate erinevad nägemused Eesti-Prantsuse liitlassuhetest. Prantsusmaa kui poliitilise tegutseja kuvandi näol on tegemist haarava uurimismaterjaliga, kuna rahvusvaheline poliitika on mõjutatav paljudest huvitavatest aspektidest. Teema edasi arendamiseks on võimalik kõrvutada Prantsusmaa kuvand eesti meedias mitmel järjestikusel aastal, saavutatamaks põhjalikumat arusaama, milliste tegurite koosmõjul eestlaste nägemus ühest liitlasriigist ajapikku muutub.
Käesolev uurimistöö käsitleb Prantsusmaa kui poliitilise tegutseja kuvandit eesti meedias aastal 2014. Eestile kui pika võõrvalitsejate ajalooga riigile on iseseisus ning rahvuslik julgeolek eksistentsiaalse tähtsusega. XXI sajandil saavutas riik liikmeseisuse nii NATOs kui Euroopa Liidus, mis tähendas tugevdatud kaitset idapiiri tagant ähvardava ohu eest. 2014. aasta kevadel vapustasid maailma mitmed sündmused – Vene väed tungisid Ida-Ukrainasse ning annekteerisid Krimmi poolsaare. Lisaks sai alguse rahvusvaheline missioon Kesk-Aafrika vabariigis, kus osalesid ka eesti sõdurid. Kõige selle taustal kerkis eesti meedias esile Prantsusmaa kui üks võimsatest Euroopa suurriikidest. Kokku 153 artiklit neljas suurimas eesti ajalehes käsitlesid Prantsusmaad kui poliitilist tegutsejat ning analüüsisid riigi rahvusvahelisi otsuseid. See annab põhjaliku korpuse analüüsimaks, kuidas mõjutasid eesti meedias kajastatud uudislood ja artiklid Prantsusmaa kuvandit eestlaste seas. Käesolev uurimistöö kasutab kvalitatiivset ja kvantitatiivset tekstianalüüsi, selgitamaks välja prevaleerivad teemad ning arvamused, millega seoses Prantsusmaad eesti ajakirjanduses mainiti. Uurimuse esimene osa uurib läbi kvantitatiivse analüüsi, mis teemadega seoses ning mil viisil Pranstsumaad kui rahvusvahelist tegutsejat 2014. aastal eesti meedias kajastati. Uurimistöö teine peatükk selgitab Eesti ja Prantsusmaa vahelisi suhteid eesti meedia pilgu läbi ning aitab mõista Prantsusmaa kui mõjuvõimsa euroopa suurriigi motiive suhtluses Balti riikidega. Ühtlasi vaatleb kõnealune uurimuse osa Prantsusmaa kuvandit ajakirjanduses Ukraina kriisi eskaleerudes. Kolmas analüüsi osa kõrvutab Prantsusmaa võrdlemisi positiivse kuvandi pildiga, mille maalis eesti meedia pärast teadaannet, et riik müüb Venemaale helikopterikandjad Mistral. Järsk langus liitlasest reeturi rolli avaldas Prantsusmaa kui Eesti liitlase kuvandile tugevalt negatiivset mõju. Vaatluse alla tuleb ka Eesti osalus Kesk-Aafrika missioonis ning eesti arvamusliidrite ja valitsuse esindajate erinevad nägemused Eesti-Prantsuse liitlassuhetest. Prantsusmaa kui poliitilise tegutseja kuvandi näol on tegemist haarava uurimismaterjaliga, kuna rahvusvaheline poliitika on mõjutatav paljudest huvitavatest aspektidest. Teema edasi arendamiseks on võimalik kõrvutada Prantsusmaa kuvand eesti meedias mitmel järjestikusel aastal, saavutatamaks põhjalikumat arusaama, milliste tegurite koosmõjul eestlaste nägemus ühest liitlasriigist ajapikku muutub.
Description
Keywords
prantsuse keel, bakalaureusetööd, Prantsusmaa, meedia