Show simple item record

dc.contributor.advisorSelart, Anti, juhendaja
dc.contributor.authorMaasing, Madis
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.et
dc.date.accessioned2016-05-12T06:49:56Z
dc.date.available2016-05-12T06:49:56Z
dc.date.issued2016-05-12
dc.identifier.isbn978-9949-77-108-0
dc.identifier.isbn978-9949-77-109-7 (pdf)
dc.identifier.issn1406-443X
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/51516
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractKeskaegse Liivimaa poliitilise ajaloo käsitlemisel on sealsete piiskoppidest maahärrade tegevusele seni suhteliselt vähe tähelepanu pööratud, kuna enamasti on keskendutud kahele võimsaimale poliitilisele jõule: Saksa ordu Liivimaa harule ja Riia peapiiskopile. Käesoleva doktoritöö peamiseks eesmärgiks on aga näidata, et vähemalt 16. sajandi esimesel poolel oli ka piiskoppidel Liivimaa poliitilises süsteemis suhteliselt oluline roll. Töös käsitlen eelkõige 1530.–50. aastate sisepoliitikat, mida seni pole väga põhjalikult uuritud, tõestamaks nelja põhiväidet. Esiteks, piiskoppidel oli oluline roll sisepoliitikas, kuna nende toetus määras tihti, kas võimuvõitluses oli edukam ordu või peapiiskop. Teiseks põhiväiteks on, et kõik sisekonfliktid püüti lahendada Liivimaal ning välisjõudude sekkumist katsuti üldiselt vältida. Samas oli konfliktide kohapealne rahumeelne lahendamine tihti keerukas, sest see eeldas kõigi Liivimaa poliitiliste jõudude nõusolekut, mille saavutamine osutus pahatihti võimatuks. Kolmandaks, Liivimaa valitsejad suhtlesid üldiselt omavahel kui võrdne võrdsega: keegi neist polnud teise kohaliku isanda sõltlane ning ka see, et piiskopid allusid kiriklikus mõttes Riia peapiiskopile kui oma metropoliidile, ei mõjutanud nendevahelist poliitilist suhtlust oluliselt. Neljandaks, luterlaste ja katoliiklaste usulised vastuolud mõjutasid Liivimaa poliitikat vähe ning religiooniküsimustesse suhtuti pragmaatiliselt: usudispuutide pidamise asemel püüdis enamik liivimaalastest pigem säilitada maa niigi habrast sisemist poliitilist stabiilsust.et
dc.description.abstractUntil now, the surveys concerning the political history of Medieval Livonia have turned relatively little attention to political activities of the Bishops, while they mostly are focused on the mightiest political powers: The Livonian branch of the Teutonic Order, and the Archbishop of Riga. The main objective of this thesis is to show that in the first half of the 16th century, the Bishops had relatively important role in the political system of Livonia. Here, I examine more closely inner-Livonian politics of the period from the 1530s to the 1550s with the main aim to prove four main hypotheses. First of all, the Bishops played a significant role in Livonian politics, because their support often determined the outcome of the power struggles between the Order and the Archbishop. The second main argument is that Livonians normally tried to solve all internal struggles inside the land, and to avoid the foreign intervention. However, peaceful resolving of these conflicts was often quite complicated, while it premised the consent of all Livonian political powers, which frequently was impossible to achieve. Thirdly, the reciprocal relations between Livonian rulers were generally equal: None of them was dependent of another Livonian lord, and the ecclesiastical subordination of the Bishops to the Archbishop did not affect the political relations between them, at least not substantially. Fourthly, religious contradictions between Lutherans and Catholics had only minor influence in Livonian politics, and there was a pragmatic attitude towards the question of religion: Instead of the disputes, the majority of Livonians preferred to maintain the fragile internal stability of the land.en
dc.language.isoenen
dc.relation.ispartofseriesDissertationes historiae Universitatis Tartuensis;37
dc.subjectLiivimaa Orduet
dc.subjectRiia piiskopkondet
dc.subjectSaare-Lääne piiskopkondet
dc.subjectroomakatoliku kiriket
dc.subjectpeapiiskopidet
dc.subjecthertsogidet
dc.subjectpoliitiline kommunikatsioonet
dc.subjectretoorikaet
dc.subjectpoliitiline ajaluguet
dc.subjectpoliitilised lahkhelidet
dc.subjectSaare-Lääne vaenuset
dc.subjectkoadjuutorivaenuset
dc.subjectreformatsioonet
dc.subjectreligioonipoliitikaet
dc.subjectpiiskopidet
dc.subjectTartuet
dc.subjectVana-Liivimaaet
dc.subjectPreisimaaet
dc.subject16. saj. 1. poolet
dc.subjectLivonian Orderen
dc.subjectArchbishopric of Rigaen
dc.subjectBishopric of Ösel–Wieken
dc.subjectRoman Catholic Churchen
dc.subjectarchbishopsen
dc.subjectdukesen
dc.subjectpolitical communicationen
dc.subjectrhetoricen
dc.subjectpolitical historyen
dc.subjectpolitical conflictsen
dc.subjectCoadjutor conflict in Livonia, 1556-1957en
dc.subjectreformatsionen
dc.subjectreligious policyen
dc.subjectbishopsen
dc.subjectTartuen
dc.subjectOld Livoniaen
dc.subjectPrussiaen
dc.subjectfirst half of the 16th centuryen
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleThe Role of the Bishops in the Livonian Political System (in the First Half of the 16th Century)en
dc.title.alternativePiiskoppide roll Liivimaa poliitilises süsteemis (16. sajandi esimesel poolel)et
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record