Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ raamatukogunduslik tegevus
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Rahvaraamatukogu seltsidel oli aastakümnete vältel eesti rahvuskultuuri edendamises suur osa. Koolijärgse hariduse edendamine, rahva vaimu arendamine ja kõlbeline kasvatus olid kultuuriseltside tähtsaimaks osaks eestluse kui rahvuse kujundamisel.
Lõputöö on kirjutatud Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ raamatukogundusliku tegevuse uurimiseks, mis hõlmab aastaid 1920-1937, mil selts tegutses. Uurimus viidi läbi Rahvaraamatukogu Selts „Edasi“ näitel. Seltsitegevus hoogustus 1920. aastatel nii nagu ka üldiselt Eesti raamatukogunduslik tegevus peale Vabadussõda. Käsitletud perioodil suurenes nii lugejate kui ka raamatute arv. Seltsi liikmeteks on olnud teotahtelised ärksa vaimuga inimesed kes võtsid osa aktiivselt seltsi tööst ja organiseerisid seltsi tööd.
Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ ajaloo uurimises olid suureks abiks Robert Vanatare mälestused. Esmased kokkupuuted raamatukoguga olid tal oma vanemate kaudu. Nii on teada, et 1917. a oli Karilatsis raamatukoguselts olemas. Robert Vanatare ei saanud oma nooruse tõttu raamatukogust veel raamatuid laenutada ja nii pidigi seda tema eest tegema ema.
1921. aastal hakati haridusministeeriumi eestvedamisel raamatukogusid plaanipäraselt arendama. Jõuti arusaamisele, et raamat tuleb viia rahva juurde. 1923. aastal loodi Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Uus ajajärk raamatukogude elus algas 1925. aastal, avalikkude raamatukogude seadusega.
20. sajandi algul olid Eesti rahvaraamatukogude arengus olulisemad tegijad seltsid. Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ esitas palve seltsi kinnitamiseks 29. märtsil 1920. aastal ning 30. märtsil 1920. aastal seltsi poolt esitatud palve kinnitati. Registris leiduvad andmed seltsi registreerimise kohta 29. aprilli 1920. Olemasolevatest dokumentidest nähtub, et Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ eesmärgiks oli üleüldise hariduse tõstmine. Seltsi põhikirjas olevatest ülesannetest ja eesmärkidest suudeti algusaastetel palju ka realiseerida. Selts korraldas sissetulekute saamiseks mitmesuguseid pidusid. Lisaks raamatute laenutamisele avati
41
lugemislaud, laste osakond. Hakati tellima ajalehti ja ajakirju lugemislauale. Otsiti erinevaid võimalusi raamatute hankimiseks. Kõikide tegevuste kohta peeti arvestust. Selgus, et 1930. aasta kevadeks oli seltsi liikmete arv ja kapitali suurus vähenenud. Olid tekkinud vastuolud erinevate kildkondade vahel ning täheldati üldist passiivsust. Üldkoosoleku protokollidest nähtub, et vähenenud oli seltsi liikmete osavõtt koosolekutest, tekkinud olid võlad raamatute muretsemisel. Selts oli sattunud raskustesse ja ei suutnud oma otseseid ülesandeid täita. 12. jaanuaril 1936 juhatuse otsusel liideti Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Karilatsi osakonnaga. Arhiivis olemasolevatest materjalidest nähtub, et selts lõpetas oma tegevuse 20. mail 1937.
Raamatukogude kujunemisel oli suureks probleemiks kirjanduse muretsemine. Rahvaraamatukogu Selts „Edasi“ sai kirjanduse soetamiseks toetust Haridusministeeriumist ja omavalitsuselt, raamatute ostuks kasutati seltsi raha. Lisaks toetusele saadi Haridusministeeriumilt raamatuid ka kingituseks. Raamatute kiire tootmine ja raamatukogude kitsad olud tegid raamatukoguhoidja valiku raskeks. Tihti ei olnud raamatukoguhoidjal võimalik raamatuid enne ostmist näha. Soovitatavate raamatute nimestikud aitasid raamatukoguhoidjal valikuid teha. Mitteväärtusliku kirjanduse muretsemise põhjuseks võis olla ka teadmatus ja kirjanduse mittetundmine.
Uurimuse põhjal saame järeldada, et maaraamatukogu oli regionaalselt väga olulisteks kogukonna keskusteks. Raamatukogu paiknes elanikele lähedal ja oli maapiirkonnas rahva haridusliku ja kultuurilise elu täiendamiseks. Selts mille põhjal teostai uurimust paiknes Võrumaa väikseimas vallas. Vaatamata oma väiksusele oli selts aktiivne ja tegus ning toetas kultuurielu vallas.
Käesolev uurimistöö käsitleb Karilatsi Rahvaraamatukogu Seltsi „Edasi“ tegevust. Uurimistöö võiks olla huvipakkuv laiemale ringkonnale ja uurijatele ajaloolisest vaatenurgast. Antud uurimust võib edaspidi kasutada Karilatsi raamatukogu ja Karilatsi küla ajaloo uurimisel ning kirjapanemisel. Selts omas tegutsemise ajal Karilasti küla elus suurt rolli rahva haridustaseme tõstmisel.
Description
Keywords
info- ja dokumendihalduse eriala