Eesti elanikkonna hoiakud riigi turvalisuse kohta Eurobaromeetri 2015. aasta eriuuringu andmetel
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, millised tegurid mõjutavad Eesti
elanikkonna hinnanguid riigi turvalisusele ning kuivõrd nõustuvad riigi turvalisuse faktiga
inimesed erinevatest Eesti piirkondadest ja kas riigi turvalisuse hinnangutes on erinevusi sooja
vanusgruppide lõikes. Ka otsiti vastust küsimusele, kas riigi turvalisuse hinnangud erinevad
vene- ja eestikeelsete vastanute vahel. Selleks, et leida antud küsimustele vastused, viidi läbi
kvantitatiivne andmeanalüüs Eurobaromeetri 2015 aasta eriuuringu “Eurooplaste suhtumine
julgeolekusse” Eesti andmete põhjal.
Peamised tulemused, mis analüüsi käigus välja tulid, on järgmised:
- riigi turvalisuse hinnangut mõjutavad olulisel määral erinevad majanduslikud
aspektid (tööhõive, leibkonna majanduslik olukord, riigi üldine majanduslik
olukord), väljaspoolt tuleva kaitse tegur (kuivõrd EL peaks aitama Eestit ja teisi
maailma riike katastroofide korral) ning arusaam, kas vastanu meelest võideldakse
piisavalt erinevate probleemidega riigis või mitte;
- neid vastanuid, kes ei nõustu faktiga, et riik on turvaline, mõjutab ka see, kas nad
tunnetavad, et nende arvamus loeb meie riigis või mitte;
- suurem risk on mitte nõustuda sellega, et Eesti riik on turvaline, venekeelsetel
vastanutel;
- riigi turvalisuse hinnangut ei mõjuta tehnoloogia ja see, kuivõrd rahul on respondent
oma eluga;
- riigi turvalisuse hinnangutes ei oma tähtsust vastanu sugu;
- riigi turvalisuse hinnangutes omab aga tähtsust respondendi vanus ning piirkondlik
elukoht;
- riigi turvalisuse hinnangutes on erinevused vene- ja eestikeelsete vastanute vahel;
- suurem osa vastanutest, kõigi erinevate aspektide lõikes, nõustub või kaldub
nõustuma faktiga, et riik on turvaline.
Antud bakalaureusetöö põhjal võib teha üldistusi kogu Eesti rahva kohta. Erinevad hinnangud
riigi turvalisusele valitsevad eestikeelsete ja venekeelsete vastanute vahel. Ka omab
teistsuguseid hinnanguid riigi turvalisusele Kirde-Eesti, eristudes selgelt teistest Eesti
regioonidest, mis näitab ilmselget lõhet meie ühiskonnas. Tegelema peaks riigis venekeelse
elanikkonnaga ja Kirde-Eestis elavate inimestega, leida tuleks põhjused (rohkem erinevate
probleemide vastu võidelda riigis, majanduslikku olukorda parandada jne), mis tingivad riigi
turvalisuse negatiivseks hindamist. Nende teadmiste põhjal tuleks teha rohkem riigi
turvalisuse alast teavitustööd ja sisendada neisse, et meie riik on turvaline, et vähendada
sotsiaalset stratifitseerumist riigis. Selleks aga, et Eesti elanikkond tervikuna tunnetaks veelgi
enam Eesti riigi turvalisust, tuleks mõelda nende tegurite peale, mis antud töös kinnitust
leidsid, et omavad mõju riigi turvalisuse hinnangutele - neid valdkondi tuleks parandada ja
edasi arendada. Küll aga on käesoleva bakalaureusetöö autoril hea meel tõdeda, et suurem osa
Eesti elanikkonnast peab riiki valdavalt turvaliseks.