Tartu koolinoorte alkoholitarbimise mõjurid Euroopa Noored 2014 andmetele tuginedes

Abstract

Teoreetiline raamistik annab võimaluse toetuda noorte heaolu, toimetuleku ja riskikäitumise käsitlusele, paigutades noore ökosüsteemi osana pidevasse interaktsiooni. Eeldades, et tänapäeva noor väärtustab arengut ja edasiminekut ning püüdleb täisväärtusliku rolli suunas ühiskonna liikmena, on kodul, koolil ja sõpradel kui mikrosüsteemi osadel kandev roll noore valikute mõjutajana. Siit võibki tuua veel kord välja ökoloogilise lähenemise kui areneva indiviidi ja teda ümbritseva ning mõjutava pidevas muutuses oleva keskkonna vahelise kahepoolse kohandumuse, sobitumise (Bronfenbrenner, 1979). Käesolevas bakalaureusetöös on välja toodud Tartu linna noorte alkoholitarbimisega seotud tegurid. Saadud andmetest võib välja lugeda olulisi põhjuseid noorte alkoholitarbimise kohta ja kasutada neid edaspidi ennetustöös vähendamaks ja vältimaks alkoholi tarbimist noorte hulgas. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Euroopa Noored 2014 Tartu andmete põhjal, mis koguti Tartu linna 9. ja 10. klasside 15–16-aastasete noorte kaasabil. Alkoholi tarbimist mõjutasid tegurid nii noore enda, perekonna, sõprade ja kooli tasandil. Kohaliku omavalitsuse tasandil on antud soovitused mikro-, meso-, makro- ja kronosüsteemis. Kuna riskikäitumise kujunemisel mängivad tähtsat rolli paljud tegurid, ei ole oodata erilist mõju ennetusprogrammidest, mis keskenduvad ainult ühe valdkonna mõjutamisele. Mida rohkem riskivaldkondi ennetusprogramm katab, seda paljutõotavam see programm mõjususe aspektist on. Seega on kõige efektiivsemad jätkusuutlikud ja süsteemsed, eri riskitegurite mõjutamisele keskenduvad strateegiad. Samuti on tähtis, et strateegiad oleksid laiaulatuslikud, mis käsitleks sekkumisi nii noorte kui ka nende perekondade toetamiseks.