Lugeja representatsioon teatrikriitilistes kirjutistes 2014-2015
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva magistritöö eesmärk on kvalitatiivse tekstianalüüsi abil tuvastada
kultuuriväljaannete Sirp ja Müürileht ning päevalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht
lugejatüübid. Teoreetiliste ja empiiriliste lähtekohtade peatükis annan teoreetilise tausta
millelt tuletan analüüsiskeemi, mida esitlen meetodi peatükis. Analüüsiskeemi rakendamisel
ilmnevad läbi jälgitud kategooriate erinevad lugejatüübid.
Töös on kokku analüüsitud 16 erinevat teatrikriitilist artiklit. Artiklid pärinevad 2014
november kuni 2015 jaanuar vahemikust (kolm kuud). Valimisse kuulusid Postimees, Eesti
Päevaleht, Sirp ja Müürileht ning igast väljaandest kuulus analüüsi neli artiklit.
Lähtuvalt empiirilistest ja teoreetilistest lähtekohtadest on töö käigus konstrueeritud neli
erinevat lugejatüüpi: valdkonnalojaalne asjatundja, uudistav kultuurihuviline, kriitiline
asjatundja ja negativistlik oponent. Analüüsist selgus, et igas tekstis ja väljaandes on mitmed
erinevad lugejaid tuvastatavad korraga. Üldistades võib siiski näha, et väljaanded suunavad
end mingile tüübile rohkem kui teistele. Näiteks Sirp on suunatud peamiselt kriitilisele
asjatundjale ja Müürileht uudistavale kultuurihuvilisele.
Ühtlasi selgus, et teatrikriitika osas ei saa sisuliselt liigitada Sirpi ja Müürilehte sarnasteks
kultuuriväljanneteks. Müürilehe tekstid on väga autorikesksed ja ajalised, pigem
päevalehelikud. Samuti selgus, et Eesti Päevaleht ja Postimees ei käsitle teatrikriitikat kuigi
sarnaselt. Päevalehe tekstid on Postimehega võrreldes keerukamad, rohkem teadmisi
eeldavad. Tundub, et autorite valikuga on Päevaleht mõneti püüdmas Sirbiga sarnast lugejat.
Sirbi üldine suunitlus on kriitilisele asjatundjale, aga samas ei saa öelda, et Sirp teiste
lugejatüüpidega üldse ei tegeleks.
Edasiste uurimise osas tasub kaaluda valimi suurendamist (ennekõike rohkem ja
eriilmelisemaid autoreid) ning uurida ka autorite poolt lähemalt – näiteks intervjuude abil.
Sedasi saaks tulemusi paremini kontrollida.