Ärevuse intensiivsuse ja hetkeärevuse põhjuste hinnangute seosed
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Ärevust võib kirjeldada kontiinumina, mille üks äärmus esindab madalat ja teine kõrget ärevuse
taset. Vähesel määral on ärevus vajalik, kuid püsivalt kõrge ärevuse tase iseloomustab ärevushäired.
(Edelman, 1992) Levinuimad vahendid ärevuse taseme mõõtmiseks ja ka ärevushäirete hindamiseks on
enesekohased küsimustikud (Aluoja et al., 1999). Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, kas
osalejate valitud hetkeärevuse võimalikud põhjused annavad kasulikku lisainfot nende ärevuse
intepreteerimisel. Töö käigus võrreldi põhjuste arve ja ärevuse taset. Üldvalimi (N = 1736) suhtes
kontrastse valimi moodustasid ärevushäirega patsiendid (n = 58). Tulemused näitasid, et kõrge ärevuse
intensiivsuse korral oli märgitud rohkem hetkeärevuse põhjuseid. See seos oli kõige tugevam
ärevushäirega patsientide grupis (r = .3–.4, p < .01; kogu valimis r = .2–.3, p < .01). Lisaks oli põhjuste
arv positiivses korrelatsioonis teiste ärevuse mõõteskaaladega, kusjuures kõrgemad korralatsioonid leiti
hetkeärevuse ja ärevuse episoodide sageduse skaalaga. Samuti on ärevuse intensiivsus ja põhjuste arv
tugevamas seoses naissoost isikutel. Seega võib väita, et hetkeärevuse põhjuste hinnangud annavad
kasulikku lisainfot ja aitavad mõnevõrra kindlamat mõõta inimese ärevuse taset.
Description
Keywords
ärevus, ärevuse intensiivsus, ärevuse võimalikud põhjused, anxiety, anxiety intensity, possible causes of anxiety