Kokkuvõte:
Antud lõputöö on jätk seminaritööle „Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.” ning koosneb kahest osast kirjalikust ja loov-praktilisest. Kirjalikutöö eesmärgiks on leida vastus uurimisküsimustele: Kuidas jõudis heegeldamise oskus eesti maarahvani? Kuidas jõudis heegeldamine Helme kihelkonda? Kust sai eesti talunaine heegeldamiseks vajalikud materjalid? Teoreetiline osa toetub varem avaldatud kirjalikele allikatele ning eseme vaatlustele, millega seoses külastasin Viljandi Muuseumi. Sealses kogus uurisn 19. sajandi lõpu käterätikute heegelpitse ning võrdlesin neid Helme põlledel olevate heegelpitsidega. Allikate ja esemete uurimisel oli eesmärgiks välja selgitada, kuidas mõjutasid heegeldamise jõudmist maarahvani mõisad, rändkaupmehed ja laadad, 20. sajandi alguse käsitööalane ajakirjandus ning käsitööharidus koolides.
Loov-praktilise töö eesmärgiks on luua kuuest kleidist koosnev kollektsioon, milles saaks taaselustatud Helma kihelkonna põlled. Kollektsiooni loomise juures on saadud inspiratsiooni Helme põlledest ning põlled on võetud eeskujuks materjalide ja kaunistuselementide valimisel.
Loov-praktilisetöö kirjalik osa annab ülevaate kollektsiooni loomise protsessist ning sisaldab idee kirjeldust, materjalide valiku põhjendust, moe- ja tööjooniseid, lõigete skeeme ja hooldusjuhendeid.
