Show simple item record

dc.contributor.advisorValk, Ülo, juhendaja
dc.contributor.authorHiiemäe, Reet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.et
dc.date.accessioned2016-12-02T10:47:38Z
dc.date.available2016-12-02T10:47:38Z
dc.date.issued2016-12-02
dc.identifier.isbn978-9949-77-307-7
dc.identifier.isbn978-9949-77-308-4 (pdf)
dc.identifier.issn1406-7366
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/54880
dc.descriptionVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.et
dc.description.abstractDoktoritöö keskendub hirmude ja ohutundega seotud kaitsemehhanismidele usundilises pärimuses, võttes eesmärgiks: 1) analüüsida mitmekülgse pärimusmaterjali põhjal (vanemad ja uuemad arhiivitekstid, meediatekstid, intervjuud, küsitluse vastused), kuidas ja kuivõrd kujundavad inimese kultuuriline taust ja usundiline pagas mentaalsed abivahendid negatiivseks peetavate emotsioonide (nt hirm, abitus, süütunne) toimetulemiseks; 2) kirjeldada levinumaid folklooris avalduvaid mentaalse enesekaitse võtteid ja tõukejõude, mis nende kasutamist ajendavad; 3) selgitada, millised on selliste võtete kasutamise levinumad olukorrad ja osutada seaduspärasustele nende esinemises. Põhilised järeldused on: 1) usundiliste kaitsemehhanismide uurimisel on tõhusaim vaatenurk, mis võtab arvesse nii uskumused, nendest ajendatud käitumise kui mõlema eelnimetatu narratiivsed väljendused; 2) üleloomulik kausaalsus on maailmaseletamise viisina esindatud nii vanemas kui uuemas pärimuses ning sellega seostuv mõtleva ja tegutseva isikustatud jõu olemasolu tunnetamine on suuresti baasiks ka usundilisele kaitsekäitumisele – viimase baasprintsiibid on ajas vähe muutunud (täheldada võib temaatilisi ja funktsioonilisi järjepidevusi), kuid siiski on vähemalt osalt kaasajastunud selle konkreetsed väljendusvormid; 3) tänapäeva usundis tõuseb esile usundiliste kujutelmade ja nendega seostuva kaitsekäitumise ajutisus ning vastava pärimuse pragmaatiline funktsioon väljendubki eelkõige just selle vajaduspõhises rakendamises ja seletusmustrite väljavahetatavuses.et
dc.description.abstractThe dissertation focuses on belief-based defense mechanisms in folklore. Main conclusions of the thesis are: 1) for investigating belief-based defence mechanisms, an approach that combines beliefs, belief-driven behavior as well as their narrative expressions proved effective; 2) supernatural causality as a way of explaining the world is present in older as well as newer texts, and perceiving the existence of a certain personified, thinking and acting power forms a vital basis for belief-based protective behavior. The core principles of the latter have not changed much (there are common thematic and functional traits), yet its concrete expressions have been at least partly updated; 3) in today’s vernacular belief certain temporariness can be observed and the pragmatic function of such folklore expresses itself namely in its needs-based application and the replaceability of explanation models.en
dc.language.isoenet
dc.relation.ispartofseriesDissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis;25
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationsen
dc.subject.otherväitekirjadet
dc.titleFolkloor kui mentaalse enesekaitse vahend: usundilise pärimuse pragmaatikastet
dc.typeThesisen


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record