Organisatsioonidevaheliste suhete mõju strateegiliste otsuste langetamisele küberkuritegevuse uurimisel

Date

2016

Journal Title

Journal ISSN

Volume Title

Publisher

Abstract

Antud lõputöö eesmärk on mõista ja selgitada organisatsioonide vahelist suhtlust õiguskorra tagamisel otsuste langetamise valdkondades kui nähtust, mis hõlmab koostöö ja teabe jagamise kontseptsioone ning viise, mis mõjutavad küberkuritegevuse uurimise protsesse. Uurimisobjekti probleem tuleneb ebapiisavast interdistsiplinaarsest tööst ja teoreetilistest sotsiaalteaduste arengutest tehnika vallas ning täpsemalt kavandatud lahenduste puudumisest, mis võiks suunata küberkuritegevuse uurimisega seotud juhtimisfunktsioone. Selle tulemusena seisavad õiguskaitsebürood (ÕKBd) silmitsi üha kasvavate raskustega, mis puudutavad nii protsesse, kommunikatsiooni kui koostööd, mis tulenevad keerulise teabe jagamise vajadusest. Eelkõige tekitavad raskusi küsimusi õigeaegne teabevahetus ja usaldamatus. Lõputöös on liigitatud takistused, mis võivad pidurdada uurimisprotsesse ja mõju strateegiliste otsuste langetamisel. Samuti püüab lõputöö sõnastada tingimused, mis on vajalikud optimaalse ja koostööl põhineva teabevahetuskeskkonna loomiseks, et võidelda küberkuritegevuse vastu.\n\rMetoodiline lähenemine hõlmab kvalitatiivset sisuanalüüsi, uuringud, juhtumikirjeldust ja teiseste andmete kasutamist. Esiteks, määratleb töö terminid ja eristab mõisted tõlgenduste kaudu, et aidata luua täpne olukorra kaardistus küberkuritegevuse ökosüsteemis. Antud kaardistus hõlmab ökosüsteemi sidusrühmade vaatepunktist ja määratleb nende koostoime mehhanismid. Seejärel määratletakse lõputöös põhilised takistused ja vajadused, mille uuriv protsess paljastab, ja tehakse ettepanek uue optimeeritud küberkuritegevuse uurimise analüüsi mudeliks. See analüütiline tööriist saab teavitada ja raporteerida protsessi etappidest, mis vajaks suuremat uurimist. Viimasena uuritakse Kolumbia politsei küberkuritegevuskeskuse (KKT) juhtumit, et näitlikustada, kuidas uuritud perspektiive saaks rakendada. \n\rTöö tulemused soovitavad, et funktsionaalseid aspekte saaks parandada, kui lisada juhtimise elemente uurimisprotsessi ettevalmistavasse järku. Ühtlasi saab hõlbustada kriminaalmenetluse uurimisel ka suhtlust sidusrühmadega ja teabe varustamisega. Veelgi enam, läbi haldusmenetlusprotsesside saab parandada nii usaldussuhteid kui teabe liikumise mustreid ja lõpuks suurendada organisatsioonide tõhusust võitluses küberkuritegevusega.\n\rSee lõputöö panustab teoreetilise baasi arendamisse, selgitab põhimõisted, mis tulenevad interdistsiplinaarsest kontseptsioonide ja teooriate integratsioonist. Samuti esitleb lõputöö praktilisi vahendeid, mida saab kohaldada juhtimisorganisatsioonide koostoimemehhanismidele küberkuritegevuse uurimisel. Töös esitletakse vajaduste analüüsi tulemusi, parimate praktikate rakendamise suuniseid ning ettepanekut optimeeritud uurimismudeli ellurakendamiseks, mis lähtub organisatsiooni suhtluse vajadustest. Eelnimetatud moodustavad tööriistkasti praktilistest vahenditest, mida rakendada juhtimistehnikates, et suurendada tõhusust ja toetada otsuste tegemist võitluses küberkuritegevusega.
The aim of this thesis is to understand and explain organizational interaction in law enforcement decision-making spheres, as a phenomenon that involves the concepts of collaboration, cooperation and information sharing, and the way that these affect cybercrime investigation processes. The problem research steams from the insufficient interdisciplinary work and theoretical developments of social sciences within technical fields and more specifically the lack of conceptualizations that could guide managerial functions related to cyber crime investigations. As a result, Law Enforcement Agencies (LEAs) face increasing difficulties concerning processes, communication, and collaboration derived from complex information sharing needs, and in particular, issues of timely delivery and mistrust. The thesis is concerned with a classification of impediments that may obstruct investigation processes and impact strategic decision-making, and with the formulation of the necessary conditions to generate an optimal and collaborative information-sharing environment for fighting against cybercrime. \n\r\n\rThe methodological approach includes qualitative content analysis, surveys, a case study and the use of secondary data. First, the work defines terms and differentiates concepts via interpretation, to help to establish an accurate mapping of the current situation within a cybercrime ecosystem from the stakeholders’ point of view and determine their interaction mechanisms. Then, it progresses onto the identification of the main obstacles and needs that the investigative process reveals, and proposes a new optimized model of cybercrime investigations analysis. This analytical tool can inform and report on the stages of the process that would require greater intervention. Last, the case of the Police Cybercrime Center (CCP) of Colombia is studied; to illustrate how these perspectives may apply.\n\r\n\rThe results of this work suggest that by including management elements at the preparatory stage of the investigative process, functional aspects could be improved, and the interaction with stakeholders and the provision of information to support the criminal investigation can be facilitated. Furthermore, that via administrative procedures, trust relationships can be improved as well as information flow patterns and ultimately increase organizational efficiency in the fight against cybercrime. \n\r\n\rThis thesis contributes with theoretical development, clarification of key terms resulting from the interdisciplinary integration of concepts and theories, and practical instruments applicable to guide managerial organizational interaction mechanisms in cybercrime investigations. Other contributions of meaningful implications are the results of the analysis of needs, the guidelines for the implementation of best practices, and the proposal of implementation of an optimized model of investigation based on the need of organizational interaction. Those conform a toolbox of practical instruments for the implementation of managerial techniques to enhance effectiveness and support decision-making in combating cybercrime.

Description

Keywords

Citation