Meeste tervisediskursused Postimehe, Õhtulehe ja Delfi online-portaalides
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, milline on meeste tervisediskursus Delfi, Õhtulehe ja Postimehe online-versioonides. Analüüsiühikuks oli artikkel ning valimisse kuulusid Delfi, Postimehe ja Õhtulehe online-portaalide artiklid ajavahemikus 01.01.2015-31.12.2016. Lõppvalimisse kuulus 20 meeste terviseteemalist artiklit.
Oma töö teoreetilises osas tuginesin kriitilisele tervisesotsioloogiale, mis kritiseerib liigse vastutuse panemist indiviidile oma tervise eest hoolitsemiseks. Kriitilise suuna märksõnadeks on tervisepüüdlus, medikaliseerumine ja neoliberaalne diskursus, milles on keskne rõhk inimese enda vastutusel oma tervise eest hoolitsemise eest. Lisaks käsitlesin maskuliinsust ja selle seost tervisepüüdlusega.
Uuringust selgus, et mehi suunati oma tervisekäitumist muutma, nt rohkem arsti juures käima, oma elustiili ja mõttemustreid muutma. Vastutus oma tervise üle pandi artiklites eelkõige indiviidile, kasutades käskivat kõneviisi, normide edastamist, enesekontrolli ja vajadust muuta oma käitumist ühiskonna heaolu nimel. Mõnel juhul pandi vastutus ka riigile, et riik sekkuks rohkem meeste tervisesse, nt saab riik muuta haigekassa rahastust, luua rohkem meeste terviseuuringuid ja meeste tervisealaseid diskussioone.
Meeste terviseseisundi kirjeldamiseks kasutati artiklites individuaalseid ja ühiskondlikke põhjuseid. Individuaalsete põhjustena edastati artiklites eelkõige hegemoonilise maskuliinsusega seotud käitumisviise, nagu liigne alkoholi tarbimine ja riskikäitumine, oma probleemide ignoreerimine ning neist mitte rääkimine või muud kehvad elustiiliharjumused. Põhjusena toodi välja ka teised haigused, mis on tihti tingitud elustiilist. Ühiskondlike põhjustena esitati pikki ravijärjekordi, ühiskonna poolt konstrueeritud müüte või mõtteviise, mis takistavad meestel arsti juurde minna ja oma probleemidest rääkida ning riigi ja haigekassa süsteemi puuduseid.
Delfi, Õhtulehe ja Postimehe artiklid esitasid ideaali tervest ja elujõulisest mehest, kes suudab olla edukas mitmel rindel. Sellele ideaalile vastandusid artiklites edastatud mehetüübid, kellel esinesid hegemoonilise maskuliinsuse omadused. Nendeks mehetüüpideks oli riskialdis pereinimene, hegemoonilise maskuliinsuse esindaja ja puudulike teadmistega mees. Lisaks oli artiklites naiseliku mehe tüüp, mille puhul soovis mees oma tervisekäitumist muuta, kuid polnud kindel, kas tal sobib mehena praktiseerida naiselikke tegevusi, nagu jooga. Viimase maskuliinsuse tüübina eristasin ümberpööratud maskuliinsuse esindajat, kes on valmis muutuma (nt trenni tegema) kellegi teise nimel.
Kokkuvõttes selgus bakalaureusetöös, et mehed peavad kindlasti oma senist tervisekäitumist muutma ja neile on peale pandud vastutus ise oma tervise eest hoolitseda. Samas oli ka riigil keskne roll, sest edastati uskumust, et riik peaks paremad tingimused looma, nt lühemad ravijärjekorrad ning läbi viima rohkem meeste tervisealaseid uuringuid. Naisele pandi artiklites samuti peale vastutus märgata oma mehe probleeme ja ta õigel ajal arsti juurde saata. Meeste tervisliku seisundi põhjustena nähti rohkem siiski individuaalseid põhjuseid, mis on tingitud elustiilivalikutest ja riskikäitumisest.