Eesti ja Läti sotsiaaltöötajate kogemused seoses dokumenditööga oma tööpraktikas
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesolev magistritöö on võrdlev uurimus ning selle eesmärk oli välja selgitada, millisena näevad Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajad ning Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsuse lastekaitse spetsialistid dokumenditöö rolli igapäevases klienditöös. Teema on aktuaalne ning seda on vajalik uurida, kuna bürokraatia ja dokumenditöö on lahutamatu osa tänapäeva sotsiaaltöös, see võib sotsiaaltöötajate tööpraktikas olla nii takistuseks kui abiks.
Oma magistritöös viisin läbi neli poolstruktureeritud intervjuud Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande lastekaitse spetsialistidega. Andmete võrdlemiseks kasutasin oma bakalaureusetöös saadud andmed ehk läbi viidud intervjuusid Riia Sotsiaalameti Bolderāja piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajatega.
Magistritöös ilmnesid selektiivse kodeerimise käigus samad teemad nagu minu bakalaureusetöös. Intervjuude temaatilise analüüsi tulemusena selgus, et näiteks Riia Sotsiaalameti sotsiaaltöötaja on oma töös kliendipõhine ning dokumenditöö on tema tööpraktikas kliendi- ja protsessikeskne. Kuid samal ajal ei tohiks dokumenditöö tema tööd takistada ning ta eelistab otsuste tegemisel suuremat autonoomiat. Seevastu Tallinna Lasnamäe Linnaosa valitsuse lastekaitse spetsialist kasutab oma tööpraktikas palju talle kättesaadavaid ressursse, eriti erinevaid tema klientidele sobivaid sotsiaalteenuseid ning seega on tema töös kasutatav dokumenditöö pigem teenustekeskne. Samal ajal vajab ta aga klienditöö üle reflekteerimiseks aega, kuna see aitab kaasa järgmiste sammude plaanimisele töös kliendiga.
Riia ja Tallinna sotsiaaltöö spetsialistide tööpraktikas seoses dokumenditööga on ka sarnasusi. Nimelt väärtustavad mõlema linna sotsiaaltöö spetsialistid oma aega ja tööd ning seepärast väldivad nad mõnede kohustuslike dokumentide täitmist, kuna nad ei pea neid alati kõikide klientide ja olukordade puhul kasulikuks. See võib viidata sellele, et hoolimata nende töötingimustest, on siiski nende jaoks kliendi aitamine kõige olulisem.
Nagu üldjuhul kõikide kvalitatiivsete uurimuste puhul, ei saa ka käesoleva magistritöö raames läbi viidud uurimust üldistada ning see ei kehti täielikult Riia Sotsiaalametis ja Lasnamäe linnaosavalitsuses tehtava sotsiaaltööle. Kuid siiski toob käesolev uurimistöö välja mõned suundumused, mis sobivad edasipidiseks uurimiseks. Näiteks võivad käesoleva magistritöö raames läbi viidud intervjuude kodeerimise käigus ilmnenud teemad, mis moodustasid analüüsi ja arutelu peatükki, olla eraldi teemad edaspidiseks uurimiseks.