Pikaajalise kodusõja mõju Uganda noorte inimeste väärtuste ja arusaamade kujundamisel
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Maailma väärtuste uuringu väärtuste dimensioonide kaart (2008) paigutab Uganda
traditsiooniliste- ja ellujäämisväärtuste pärusmaale ning võrreldes mitmete Ida-Aafrika
riikidega jääb ta pisut enam eneseväljenduslike väärtuste suunal (vt. Lisa 2). Ingleharti jt.
(1998) seisukoht, mille järgi inimeste väärtused ja arusaamad ei ole vormitud ainult ühiskonna
ja selle majandusliku infrastruktuuri poolt, vaid ka kultuurilised mõjurid, sealhulgas religioon,
mängivad tugevat rolli. Asjaolu, mis selgitab, miks Uganda noored ei ole keerukamas
majanduslikus ja poliitilises olustikus liikunud väärtuste skaalal enam ellujäämise- ja
traditsiooniliste väärtuste suunal, võrreldes vanemate põlvkondadega. Erineb vastuolulisusi
kuna sallivus on pigem kõrgem, kui vanematel põlvkondadel, kuid religioossed väärtused ja
religioon üleüldse, kuigi esivanematega üsna sarnasesel tasemel, mängib olulisemat rolli
noorte elus. Uuringud (WVS 2001) on näidanud, et noored on üldiselt sallivamad, samas
võiks eeldada et sõjaoludes sotsialiseerunud noortel on sallivus väiksem, kui sõjakogemuseta
noortel. Samas analüüsitulemusi selgitab ka asjaolu, et valimis olid mitte ainult
konfliktipiirkondade, vaid kogu Uganda noored.
Rääkides lapssõduritest, kes on kodusõjast kõige tugevamalt mõjutatud, võiks oletada, et
nende väärtuste süsteem on kahetine ning peale LRA juurest naasmist lülituvad nad ümber või
mõnel juhul tagasi oma ühiskonnas normaalsesse väärtuste süsteemi. Inimesed on
vastuvõtlikud päevakajalistele probleemidele nagu sõda või rahu, majanduslik õitseng või
varing, konkreetsete parteide ideoloogiad ning liidrite isiksused (Inglehart, Welzel, 2005) ja
vastavalt sellele arenevad ja muutuvad mingil määral ka inimeste väärtused ja kogu sotsiaalne
reaalsus.
Seadsin hüpoteesid lähtudes Ingleharti ja Welzeli (2000) teooriast, mille kohaselt on kasvav
kindlustunne keskne faktor põlvkondadevahelises väärtuste muutumises ning järeldasin
sellest, et langenud kindlustunne põhjustab nooremas põlvkonnas ka väärtuste muutumise
võrreldes esivanematega. Lähtuvalt sellest otsisin tähelepandavaid erisusi
konfliktisituatsioonis sotsialiseerunud noorte ja võrdlemisi tavapärases ja stabiilses
situatsioonis sotsialiseerunud vanemate põlvkondade vahel ning leidsin, et erisused on
väiksed, mis jällegi tuleneb ilmselt suuresti sellest, et valim hõlmas kogu Ugandat. Järeldan
sellest, et Ugandas domineerivad traditsiooniliselt domineerinud väärtused ning
konfliktisituatsiooni mõju ei ole pöördumatult kallutanud noorema põlvkonna
väärtushinnanguid.