Immigrantidega seotud hoiakud ja neid mõjutavad tegurid
Files
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Eesti elanikkonna hoiakuid sisserändajate suhtes ja välja selgitada võimalikud tegurid, mis neid hoiakuid mõjutavad. Analüüsiks kasutati European Social Survey (ESS) 2014. aasta andmeid.
Töö teoreetiline osa andis ülevaate uurimisvaldkonnas enim kasutatud teoreetilistest lähenemistest ning olulistest empiirilistest tulemustest. Teoreetilist raamistikku kasutati tulemuste tõlgendamiseks ning uurimusküsimused sõnastati toetudes empiirilistele tulemustele.
Kokkuvõtlikult mõjutavad nii põhi- kui vähemusrahvuse hoiakuid immigrantide suhtes mitmed erinevad tegurid, millest peamisteks olid vanus, haridustase, majanduslik seis ning rahvus.
Analüüsist selgus, et Eesti elanikkond on sallivam sisserändajatesse, kes võtavad omaks Eestile vajaliku elulaadi, omavad vajalikku tööoskust, õpivad ära ja/või oskavad eesti keelt, kellel on hea haridus ning ei kahjusta Eesti kultuurielu. Eesti elanikkonnast kõige ebasõbralikumad sisserändajate vastu on eakamad (56+), madalama haridusega, majanduslikult raskesti toime tulevad elanikud. Sisserändajatevastase hoiakutega elanikud näevad neis ohtu turvalisusele ja Eestile üldiselt, mille tulemusena ollakse immigratsiooni suhtes negatiivsemalt meelestatud.
Käesolev töö leidis kinnitust, et teadmine sisserändajate sotsiaalsest ja etnilisest taustast põhjustab tõrjuvat hoiakut. Nimelt selgus, et Eesti elanikud on kolmandatest riikidest sisserännanute suhtes negatiivsemad kui üldiselt immigrantide suhtes. Olukorras, kus sisserändajad ei ole teretulnud, peavad riiklikud toetusmeetmed olema hästi läbimõeldud pakkudes piisavalt toetust sisserändajatele, ning välisades olukorda, kus kohalik rahvas võiks tunda, et sisserändaja saab ära kasutada sotsiaalseid hüvesid. Suurendades inimeste teadlikkust immigratsioonist, oleks ehk võimalik ka nende hoiakuid muuta ning eelarvamusi vähendada. Elanike hoiakute parandamiseks võiks näiteks rõhutada positiivset mõju majanduse arengule või vähendada erinevate meetmetega palgalõhet immigrantide ja põlisrahvuse vahel nii, et põlisrahvus ei tunneks ennast ohustatuna.
Käesolevas töös ei olnud andmetele tuginedes võimalik välja tuua, miks inimesed sisserändajate suhtes täpselt sellisel arvamusel on, seega vajaks valdkond edasist uurimist. Samuti on aastatega teema üha aktuaalsemaks muutunud, mis võib olla hoiakuid veel rohkem mõjutanud. Et saada täpsemaid tulemusi, võiks edasi ka uurida, kuidas inimesed ise seletavad oma negatiivseid hoiakuid immigrantide suhtes.